Iivi Anna Masso: viited pangaröövlitele ja argpüksidele on eestlasi halvustavad
Soomes kaua elanud eestlane Iivi Anna Masso näeb Helsingin Sanomate korraldatud eestlaste kohta käivate pilkenimede konkursis vaenu õhutamise maiku, mis ei ole kummagi rahvuse huvides.
"Näen siin kerget vaenu õhutamise maiku ja me kõik teame, et see ei ole ei meie ega soomlaste huvides," lausus Masso.
Masso rääkis Delfile, et nägi viidet artiklile hommikul Facebooki lehitsedes Helsingin Sanomate kontol. Ta tunnistas, et polnud märganud pilkenimede konkursi väljakuulutamist, kuhu väidetavalt oli laekunud sadakond nimepakkumist, millest toimetus oli lõppvooru lugejatele hääletamiseks välja pannud 30 üheselt eestlasi halvustavat nime.
"Jah, tundsin ennast solvatuna," vastas Masso Delfi küsimusele, kuidas ta ennast tundis. "Need üldistavad nimed on rahvuse nimedeks esitatud," rääkis Masso. "Need on esitatud toimetuse valikuna ja viitavad varastele, röövlitele ja argpüksidele. See on maitsetu ja mittevajalik."
Masso sõnul ei ole teada, mis põhimõttel toimetus on valiku teinud, aga valdav osa neist on selgelt negatiivse alatooniga. Ta tõi näiteks "vorolaiset", mis on tuletatud sõnast "virolaiset". Sõna voro on Masso sõnul aga Soome slängis varas ja tuleb venekeelsest sõnast vor (vene k. bop), mille tähendus on varas.
Viited pangaröövile ja jänestele ehk argpükstele, kes ei võidelnud sõjas, on Masso sõnul üheselt halvustavad.
Soomlased ise on juhtunust nördinud
Masso sõnul rõõmustasid teda soomlaste endi artiklile kirjutatud kommentaarid, mis olid ajalehe suhtes valdavalt negatiivsed ja kus öeldi, et säärane artikkel on maitsetu ja häbematu. Samuti tsiteerisid soomlased Soome seadust, kus viha õhutamine on keelatud ja ka ajakirjanduse eetikakoodeksit.
Sotsiaalmeedia kommentaaridest nähtus ka, et see artikkel on antud juba Soomes avaliku sõna nõukogule hinnata ja selle otsusest selgub, kas Helsingin Sanomat on üle piiri läinud või mitte.
Masso sõnul võttis argpükslik ajaleht oma postituse koos umbes 70 soomlaste hukkamõistva kommentaariga Facebookist maha.
Soomes pikalt elanud eestlasena ei kujutanud Masso ette, et keegi võiks näiteks somaallaste kohta midagi sellist korraldada. "Olen ajalehte Helsingin Sanomat valdavalt kvaliteetseks leheks pidanud, aga selline artikkel pühade ajal oli ebameeldiv üllatus ja nüüd läks isu ära seda lehte tellida," ütles Masso.
Masso sõnul oleks sama maitsetu minna näiteks moslemite kohta otsima lehe kaudu halvustavaid termineid. "Kui see on pühadenali või huumor, siis oleks toimetus selgelt halvustavad sõnad võinud välja jätta," ütles Masso.
Kui mõned viitavad, et eestlased kutsuvad ja soomlasi põtradeks, siis Masso sõnul viitab see loomakesele, keda soomlased ise kasutavad oma sümbolina. Pealegi tuli see Eestis käibele soomlaste endi reklaami kaudu, kus öeldi "Poro on parasta".
Soome ja Põhjamaade suurim ajaleht Helsingin Sanomat uuris soomlastelt, kuidas nad oma lõunanaabreid kõnekeeles kutsuvad ning hakkas otsima eestlastele "parimat"hüüdnime.
