Ivar Raig: 25 aastat Eesti Maa-Keskerakonna asutamisest - peatada Lasnamäe ja tõkestada sisekolonialism
Töörühm seadis esialgu sihiks Taluseaduse algatamise, maaelu arendamise muutmise Eestis prioriteediks, võla tasumine maarahvale, sh. represseeritud talunikele tekitatud kahju hüvitamise korra väljatöötamise jms. Püstitati loosung „Peatada Lasnamäe ja tõkestada sisekolonialism" Seejärel aidati asutada Eestimaa Talupidajate Keskliit.
Uue erakonna loomise idee tekkis 17. jaanuaril 1990 ühel Viljandi Maaliidu eestseisuse laiendatud koosolekul. Seal leiti, et Maaliidu ideoloogia ja seisukohtadega mittenõustuvate organisatsioonide ja isikute baasil tuleks luua uus erakond - Eesti Maa-Keskerakond (EMKE). Valtu osaühingu esimees Tenno Teets ütles Maalehele Viljandis kuuldu kohta, et Maa-Keskerakonnas ei tohiks näha Maaliidu sildivahetust."Vaevalt enam leidub majandijuhti, kes usub kolhoosikorra ainuõigsust".
25. jaanuaril 1990 avaldas Maaleht EMKE algatusrühma pöördumine Eestimaa rahva poole. Selles seati uue erakonna eesmärkideks vaba ettevõtluse, talumajandussüsteemi ja eraomandusele tugineva ühistegevuse taastamist nende kõikides vormides nii maal kui linnas, tingimuste loomist kõlbelise, vaba ja haritud ning loodusrütmide järgi elava täisverelise maapere taaskujunemiseks, tõstes erilisse ausse ema ja kodu.
Pöördumisele kirjutasid alla paljud tolle aja ärksad põllumehed, teadlased, ajakirjanikud ja poliitikud- tulevased Riigikogu, Eesti Kongressi ja EV Valitsuse liikmed. Samas lehes ilmus ka sotsioloog Juhan Kivirähki artikkel avaliku arvamuse uuringu kokkuvõttega maaelu ja maareformi kohta, millest selgus, et üle 80 % Eesti elanikest toetas maareformi läbiviimist ja eraomandi taastamist õigusliku järjepidevuse alusel. Mõistagi olid sellised seisukohad vastuvõetamatud paljude ühismajandite juhtidele.
EMKE asutati Türi Kultuurimajas 7. aprillil 1990, täna 25 aastat tagasi.
EMKE kõige tähtsamaks ja keerulisemaks ülesandeks oli ilmselt omandi-, maa-, ja põllumajandusreformi väljatöötamine ning elluviimine.
EMKE lähteseisukohad omandireformi küsimuses sisaldasid konkreetseid ettepanekuid omandireformi läbiviimiseks kodanike omandiõiguste taastamise, riigi valduses oleva omandi tagastamise või kompenseerimise, privatiseerimise ja muul viisil lahtiriigistamise läbi. Need ettepanekud leidsid toetust enamuse tolle aja erakonda ja poliitilist ühenduste poolt. Kuid reformide elluviimine oli keeruline ja võttis palju aega. Rahvarinde valitsus Edgar Savisaare juhtimisel ning ka Tiit Vähi esimene valitsus ei suutnud teha kuigi palju omandiõiguse järjepidevuse taastamiseks. Reformid võtsid otsustavalt käsile Riigikogu VII koosseis ja Mart Laari esimene valitsus, kuhu kuulusid ka kaks EMKE ministrit- Liia Hänni reformiministrina ning Jaan Leetsar põllumajandusministrina.
Väga oluliseks tuleb pidada EMKE rolli ka kahe rahva esinduskogu Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi ühitamiseks Eesti riigi taastamisel ja Põhiseaduse koostamisel.
EMKE oli seisukohal, et Eesti ei pea jääma ootama suurriikide otsust Eesti saatuse kohta, vaid peab ise aktiivselt kujundama uut poliitikat ja tasakaalu Eestis ja Euroopas. Kodakondsusseaduse, valimisseaduse ja teiste riigi ülesehitamise jaoks tähtsate seaduste ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel etendas suurt rolli Liia Hänni, kes oli EMKE esindaja nii Ülemnõukogu Presiidiumis kui ka õiguskomisjonis.
EMKE etendas vahendaja ja pingete maandaja rolli paljudes tulistes debattides nii Ülemnõukogus kui ka Ülemnõukogu ja Eesti Komitee juhtide vahel, seda nii erakondade seaduse koostamisel, omandi- ja maareformi seadusandluse ettevalmistamisel kui ka isesesisvuse väljakuulutamisel ja põhiseaduse koostamisel.
EMKE algatas ka Eesti ühinemise Euroopa Liiduga, hakkas korraldama diskussioone Eesti Euroopa Liiduga võimaliku ühinemise positiivsete ja negatiivsete mõjude läbiarutamiseks.
Mõistagi polnud EMKE tegevus veatu. Ka valitsus olles ei suudetud piisavalt kaitsta maarahva ja põllumajanduse huve. EMKE ähvardas korduvalt valitsusest lahkuda. Kuid ikka leiti põhjuseid seal jätkamiseks. Näiteks 1994. aasta kevadel kindlustas peaminister Mart Laar oma positsiooni lühiajaliselt sellega, et kirjutas alla valitsuskoalitsioonisisesele kokkuleppele EMKE-ga, mis tagas lühiajaliselt vahendid talude taastamiseks ja arendamiseks Ida-Virumaal, piirialadel ja väheasustatud piirkondades ning kohaliku põllumajandusturu kaitseks.
Kahjuks ei suutnud EMKE jätkata Eesti poliitikas iseseisva poliitilise jõuna. Erakonnaseadus soosib teatavasti suuremaid erakondi. Erakond lagunes paljuski lahkarvamuste tõttu tulevase partneri valikul. Suur osa EMKE-lasi liitus tollase valimisliidu partneri „Mõõdukatega", tänase sotsiaaldemokraatliku erakonnaga. Väiksem osa ühines Keskerakonnaga või „Isamaaga". Enamus aga loobus aktiivsest poliitikast.
EMKE tähistab oma 25. asutamisaastapäeva laupäeval, 11. aprillil kell 11.00 algava kõnekoosolekuga Türi kultuurimajas.
