Endine Guantanamo vang saab Eestis tööle asuda juulis
Jaanuaris Eestisse saabunud Jeemeni päritolu endine Guantanamo vang Akhmed Abdul Qadir saab siin soovi korral töötama hakata juulis.
Qadiri varjupaigataotlus on endiselt menetluses, otsust veel tehtud pole, ütles Delfile Põhja prefektuuri pressiesindaja Madis Vaikmaa.
Alates 1. aprillist tekib rahvusvahelise kaitse taotlejal töötamise õigus kuus kuud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. "Praeguseks on ta Eestis viibinud veidi üle kahe kuu ehk tal ei ole veel juurdepääsu tööturule," rääkis Delfile sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik.
Kui Qadirile antakse rahvusvaheline kaitse ehk väljastatakse elamisluba, siis tekivad tal samad õigused ja kohustused, mis kõigil teistel Eesti alalistel elanikel: tal tekib õigus töötada, talle laienevad tööturu- ja sotsiaalteenused ja tal on õigus soovi korral õppima minna.
Qadiri varjupaigamenetluse kestmise ajal on talle tagatud korter, hädavajalik rahaline toetus, juurdepääs tervishoiuteenustele, eesti keele õpe, hädavajalikud tõlketeenused ja transport menetlustoimingutele. Siseministeeriumi hinnangul on sotsiaalsed tugiteenused olulised, kuna aitavad mehel kohaneda ja seadusekuulekalt elada.
Delfi küsimusele, kui tihe on Qadiri eesti keele õppeprogramm ja mis määral tal meie keel juba selge on, sotsiaalministeeriumi pressiesindaja otseselt vastust ei andnud. "Eesti keele õppimine on kindlasti oluline tegevus, eraldi programmi tema jaoks kokku pandud ei ole," lausus Lepik.
Sotsiaalministeeriumi ametnik rääkis Delfile jaanuari lõpus, et Qadir on end tema kasutusse antud korteris sisse seadnud ja, arvestades lühikest Eestis oldud aega, hästi kohanenud. Ametniku kinnitusel kasutab Qadir kõiki talle antud võimalusi paremaks sisseelamiseks.
Varjupaigataotluse menetlemise ajal on Qadiril õigus Eesti piires vabalt liikuda. Siseministeerium rõhutas veebruaris, et Qadiri ei ole süüdistatud ega süüdi mõistetud üheski terrorismiga seotud ega ka muus kuriteos. Seetõttu ei kanna mees ka elektroonilist jälgimiskiipi.
Qadir vahistati Pakistanis 13 aasta eest
Pakistani politsei ja luuretöötajad vahistasid Qadiri 2002. aastal koos 14 Al-Qaida liikmega ja ta anti edasi USA võimudele. Guantanamo Bay vanglas hoiti teda kinni kuni Eestisse toomiseni jaanuaris.
Ajalehe New York Times käsutuses olnud salajaste USA dokumentide andmetel sai Qadir väljaõppe Al-Qaida toetatud väljaõppelaagris, ta elas Al-Qaidaga seotud võõrastemajades ja võitles Osama bin Ladeni 55. Araabia brigaadis.
Qadirile pandi veel süüks, et ta oli Pakistanis Faisalabadis loodud rakukese liige, mille eesmärk oli naasta Afganistani, et panna toime kaugjuhitavate ja improviseeritud lõhkekehade (IED) rünnakuid USA ja koalitsioonivägede vastu.
"Kinnipeetaval oli sidemeid mitmete valitsusväliste organisatsioonidega, mis andsid toetust Al-Qaidale," öeldakse ajalehe käsutuses olnud dokumendis. Sama dokumendi järgi loeti Qadiri keskmise astmega riskiks, sest ta võib kujutada endast ohtu USA-le, tema huvidele ja liitlastele.
Qadir ise tunnistas USA võimudele, et ta kohtus ja elas koos Islami fundamentalistliku rühmituse Taliban võitlejatega ning õppis, kuidas kasutada automaati AK-47, mille ta ka endale omandas. Kuid Qadiri sõnul oli tema roll islamivõitlejate juures vaid relvi puhastada, süüa teha ja põletuspuid korjata.
