President Ilves andis ekspolitseinik Alice Järvetile armu
President Toomas Hendrik Ilves andis armu politsei infosüsteemist andmete lekitamises süüdi mõistetud politsei eksuurijale Alice Järvetile ja vabastas ta ligi 10 000 euro suuruse rahalise karistuse tasumisest.
"Annan armu Alice Järvetile, sündinud 1974, karistatud Harju maakohtu 19. märtsi 2013 otsusega, vabastades ta põhikaristuse tasumisest," seisab 6. aprillil koostatud Ilvese allkirjaga dokumendis.
Sama otsusega jättis Ilves aga rahuldamata 20 teise süüdimõistetud kurjategija armuandmispalve.
Järvet tänas oma Facebooki kontol presidenti. "Aitäh, hr President, et vabastasite mind ligi 10 000 euro suuruse trahvi tasumisest. Kummardus," kirjutas Järvet.
Riigikohus tegi 2014. aasta 1. oktoobril Põhja prefektuuri analüüsi- ja planeerimisbüroo ekskomissari Alice Järveti süüdimõistvas otsuse mõned täpsustused, kuid jättis tema süüdimõistmise politseiandmebaasist "Kairi" andmete lekitamises jõusse.
Kohus ei rahuldanud Järveti (40) kaitsja vandeadvokaat Aadu Lubergi kaebust, milles ta taotles Järveti süüdimõistmise tühistamist.
Kuigi riigikohus täpsustas veidi süüdimõistvat kohtuotsust, siis jäi muutmata tänavu Järveti süüditunistamine kutse- ja ametitegevuse saladuse rikkumises ning samaks talle mõistetud rahaline karistus 240 päevamäära ulatuses ehk 9398,40 eurot. Ühtlasi jäi muutmata Järvetile pandud keeld töötada kolme aasta jooksul politseiametnikuna.
Järveti kriminaalasi oli kohtus juba mitmendal ringil.
Harju maakohus tunnistas 2013. aasta märtsis politsei ekskomissari Alice Järveti (38) süüdi talle ametitegevuses teatavaks saanud teise isiku tervist ja eraelu puudutavat teabe avaldamises, st kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises ja mõistis talle karistuseks rahalise karistuse 240 päevamäära, so 9398,40 eurot.
Järveti suhtes käivitus kriminaaluurimine 2009. aasta aprillis karistusseadustiku paragrahvi tunnustel, mis käsitleb kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumist ja mille eest kohtus süüdimõistmisel karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
2011. aasta oktoobris jättis Tallinna ringkonnakohus muutmata Järveti süüdimõistmise politseiandmebaasist "Kairi" andmete lekitamises, samaks jäi ka Harju maakohtus mõistetud rahaline karistus 9398 eurot.
Seejärel esitas Järvet Tallinna ringkonnakohtu otsusele kassatsiooni riigikohtule.
2012. aasta 5. aprillil tühistas riigikohus Alice Järveti süüdimõistmise täies ulatuses nii Tallinna ringkonnakohtus kui Harju maakohtus ning saatis süüasja maakohtule uueks arutamiseks uues kohtukoosseisus.
Sama aasta juunis saatis Harju maakohus Järveti süüasja politseiandmebaasist andmete lekitamise süüdistuses prokuratuurile tagasi, toetudes riigikohtu lahendile, et Järveti kriminaalasja süüdistusakt ei vasta kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele.
Prokuratuur süüdistas Järvetit selles, et töötades Põhja prefektuuri analüüsi- ja planeerimisbüroo komissarina, avaldas ta talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutavat teavet.
Järvet saatis töökoha e-posti aadressilt oma toonasele elukaaslasele, Tallinna laste turvakeskuse keskerakondlasest juhile Erki Korpile elektronkirja, mis sisaldas ühe naise tervist ja eraelu puudutavat teavet. Mõne aja pärast saatis Järvet Korpile järgmise elektronkirja, mis sisaldas ühe mehe ja kahe naise eraelu puudutavat teavet, selgus eeluurimisel.
Samas oli Järvet prokuratuuri kinnitusel teadlik, et politsei andmekogu kasutajal on keelatud teha päringuid, mis ei ole seotud tema tööülesannete täitmisega, ning anda edasi teavet kolmandatele isikutele. Järveti töökohustuste hulka nimetatud teabe edastamine ei kuulunud, samuti edastas ta infot selleks õigustamata isikule, selgus eeluurimisel.
Järvet on süüdistused tagasi lükanud. Samuti vaidlustas ta kohtus oma vallandamise, kuid nii Tallinna halduskohus kui ka ringkonnakohus jättis õiguse prefektuurile. Riigikohus ei andnud Järveti kaebusele menetlusluba
