poliitika.guru: Eesti on valmis

Allkirjastatud koalitsioonilepe on läbi aegade mahukaim, 597 punkti. Nelja nädala töö tulemuseks on 38 lehekülje pikkune kokkulepe. Sellel 38 leheküljel näitab kolmikliit, et Eesti on tegelikult valmis. Siit-sealt veidi veel kõpitseda, kohendada ja polsterdada, siis viimistlus ... ja kõik ongi korras. Suuri reforme ja muutusi ei ole enam vaja.

Kokku 21 peatükist, päris poliitikavaldkondadeks ei saa neid kõiki nimetada, plaanitakse suuremaid muutusi neljas. Enamuses valdkondades piirdutakse väiksemate uute algatuste ja olemasolevate programmide mahu suurendamise või laiendamisega. Kaheksas valdkonnas ei ole muutuste ambitsiooni üldse näha, jätkatakse seniseid tegevusi ja tehakse kosmeetilisi parandusi.

Kõigepealt läbirääkimiste ajal palju meediatähelepanu saanud sõlmküsimustest. Muutusi on suudetud kokku leppida lastega perede ja madalapalgaliste toimetuleku parandamiseks - kavas on luua elatisrahafond, oluliselt suurendatakse lastetoetusi (eriti lasterikastele peredele), luuakse madalapalgaliste maksutagastus ja plaanitakse rakendada riiklikud meetmed palgapoliitikas regionaalsete ja sooliste palgaerinevuste vähendamiseks. Perepoliitika osas on tagasi ka mitmed 2007. aastal kolmikliidu koalitsioonilepingus olnud, kuid siis majanduskriisi tõttu "to do listist" maha tõmmatud meetmed nagu huviringi toetus ja lasteaiakohtade programmi jätkamine riigi toel.

Tööjõumaksude vähendamise sõlmküsimuse osa koosneb ühest punktist - sotsiaalmaksu vähendamine 1% võrra ja sotsiaalmaksu maksmise paindlikumaks muutmine. Kuna mahukad muutused paindlikuma sotsiaalmaksu osas tähendaksid eelarvele suurt kulu, on selle punkti näol tegemist pigem Reformierakonna järk-järgulise tööjõumaksude vähendamise kava jätkamise, mitte suurema poliitikamuutusega. Sellele muudatusele on oma hinnangu andnud ka eeldatav suurim kasusaaja - suurte palgafondidega suurtööstusettevõtteid koondav Tööandjate Keskliit - Tamsar: Ühest protsendist pole tolku.

Ääremaastumise peatamise lahendustest on peaaegu uus sotsiaaldemokraatide üürikorterite programmi käivitamine, mille poliitilise avangu tegi eelmisel sügisel majandusminister Palo, öeldes, et kui riik võtaks aastas ehitada 100 üürikorterit, maksaks see 5 miljonit eurot. Toona kritiseerisid seda ebaefektiivse meetmena ühtmoodi nii kinnisvaraeksperdid kui koalitsioonipartnerid. Näis, kuidas programmi elluviimine õnnestub, sest tegemist on ülikalli sotsiaalabimeetmega ja pole kindel, et läbirääkijate Exceli tabelis on selleks planeeritud vajalik summa. Teised 19 punkti selle valdkonnas tegelevad paigasolevate meetmete jätkamise või väikese edasiarendamisega. Julgeolekupeatükis ei olnudki suuri muutusi oodata, uue rõhuasetuse toovad laiapindse riigikaitse algatused. Üldiselt ei too need peatükid siiski tugevaid uusi tuuli.

Suur asi on põhjalik riigireformi peatükk.

Pikemalt poliitika.guru leheküljelt.