Juristide liit: riigikogu ei peaks vormima seaduseks valitsuse pealiskaudseid ideid
Eesti Juristide Liit leiab riigikogule saadetud avalikus pöördumises, et riigikogu peaks senisest enam kuulama ühiskonnas kõlavat kriitikat ja asjatundjate arvamusi, arvestama analüüside ja uuringutega ning opositsiooni konstruktiivse kriitikaga.
"Riigikogu peaks ka ise hindama seaduse vastuvõtmise mõjusid ja mitte vormima seaduseks valitsuse pealiskaudseid ideid," märgitakse pöördumises, millele on alla kirjutanud liidu tegevpresident Mai Palmipuu.
Liit peab tähtsaks Eesti demokraatlikku ja õigusriiklikku arengut ning näeb selle ühe tagatisena kodanikuühiskonna ja avatud valitsemise põhimõtete senisest suuremat rakendamist.
"See tähendab suuremat vabakonna kaasamist seaduste väljatöötamisse, mitte pelgalt nende arvamuse ärakuulamist, vaid sellega ka arvestamist," seisab pöördumises.
Liit kutsub üles mitte unustama eelmistel aastatel kodanikuühiskonna poolt tehtud ettepanekuid. Nendeks on eelkõige rahvakogu ettepanekud valimissüsteemi muutmiseks ja riigireformi läbiviimiseks, et anda suuremale hulgale kodanikele võimalus kaasa rääkida riigi valitsemises.
Juristid ootavad ka senisest enamat riigikohtu otsustega arvestamist ja märgivad, et senini on sisuliselt täitmata riigikohtu 2. novembri 1994. aasta otsus, mille kohaselt ei ole põhiseadusega kooskõlas riigikogu liikmete riigiettevõtete nõukogudesse kuulumine.
Liidu hinnangul on taunimisväärne, et 2014. aastal pidi riigikohus koguni kahel korral põhiseadusevastaseks tunnistama ravimiseaduse muudatused, mis käsitlesid apteekide asutamist.
Lobireeglid paika
Juristid ootavad ootab jätkuvalt riigikogult lobireeglite läbipaistvat ja selgesõnalist sätestamist seaduse tasemel, et hajutada väiteid seaduste ostetavusest ja riigikogu liikmete müüdavusest.
"Sellised väited ei solva mitte ainult riigikogu vaid ka kõiki Eesti kodanikke - valijaid," märgitakse pöördumises. "Et sellistele väidetele lõpp teha, ootame koos vabakonnaga sellekohast tegu."
Eesti Juristide Liit jälgib jätkuvalt riigikogu seadusloometegevuse vastavust heale õigusloome tavale. Eelmise aasta halvima seaduse tiitli pälvis riigikogu liikme staatuse seaduse muudatus riigikogu liikme puutumatuse regulatsiooni osas.
"Sellise valiku põhjuseks oli vastuolu hea õigusloome tava põhimõttega, mille kohaselt ei tohi seadusandlikku võimu kasutada oma huvides ehk siis oma heaolu tagamiseks," seisab pöördumises. Liit ootab, et riigikogu analüüsiks selle eelmise koosseisu poolt vastuvõetud seaduse vastavust õigusriigi põhimõtetega.
