Relvainstruktor: üks noor peaks päris relva nägema ja katsuma, siis tuleb ka aukartus
Paar nädalat tagasi tõi üks seitsmenda klassi õpilane Aruküla põhikooli kaasa relvataolise eseme ning intsident tekitas koolis väiksemat sorti paanika, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised". Kuna õpilane vabatahtlikult eset üle anda ei soovinud, kutsuti politsei. Esemeks osutus püstolikujuline välgumihkel.
Vesteldes sel teemal Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Valdo Põderi ja Põhja prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitse ametniku Kristel-Liis Kaunismaaga, siis kinnitavad mõlemad, et juhtumite arv on sagenenud, kuid numbrid ise on marginaalsed.
"Eelmisel aastal kolme kuuga teavitati sellistest juhtumitest kahel korral, sel aastal on kolme kuu jooksul seitse juhtumit. Möödunud aastal kokku oli taolisi juhtumeid 19," selgitavad nad, lisades, et kõigil juhtudel oli tegemist mängurelvadega.
Põder paneb südamele, et lapsevanemad räägiks lastega mängurelvade kasutamisest, et avalikus kohas ei ole sobilik relva vibutada. "Tänane mure on eelkõige see, et praegusel ajal on tihenenud need juhtumid, kus alaealiste kokkupuude päris relva sarnaste esemetega on sagenenud, nad on ilmunud nendega avalikku ruumi. Kõrvalseisjatel on jäänud mulje, et need lapsed liiguvad ringi "päris" relvadega. See on neid häirinud, tekitanud hirme ja nad on pöördunud politsei poole, et abi saada," sõnas Põder.
Inimesed on hirmul ja paanikas, aga kas on tegemist ka põhjendatud hirmuga? Kaunismaa sõnul ei saa politsei kunagi eelnevalt analüüsida, kas oht on reaalne või ei ole. "Või inimeselt, kes relvast teatab küsida, kas ta tunnetab reaalset ohtu või mitte. See on paljuski kinni inimese tunnetuses, tema kogemustes ja muudes hirmudes." Tagantjärgi vaadates ei ole midagi juhtunud ja reaalset ohtu pole olnud, kuid politsei on reageerinud täie tõsidusega.
"Eks inimesed loevad ajakirjandust. Inimesed näevad, mis maailmas toimub: relvastatud röövid, vargused. Me ei hakka kindlasti Viljandi koolitulistamist lahkama, aga see mõjutab inimesi: laps püssiga koolis," ütles Põder.
Kaunismaa sõnul on see normaalse ühiskonna tundemärk, kui relvataoliste esemetega vehklemine või ringi käimine inimesi ärritab ja et inimesed sellele tähelepanu pööravad. "Palju õõvastavam on mõelda, kui me tegelikult ei pööraks sellele üldse tähelepanu, et see on tavapärane asi, et meil käiakse ja vehitakse relvadega."
Pärast 27. oktoobril Viljandis Paalalinna koolis toimunud tulistamist, kus hukkus kooliõpetaja, on politsei hakanud väga tõsiselt suhtuma igasse väljakutsesse, mis on relvataolise esemega seotud. Samuti koondati kokku kõik koolijuhid ja jagati neile infot olukorra tõsidusest. "Seetõttu, kui avalikus kohas relvaga käivad, ei tohiks nad pärast imestada või politseid süüdistada, kui tulebki kohale politsei eriüksus ja lapse kinni peab," selgitas Põder.
Politsei on analüüsinud möödunud aasta 19 juhtumit ja aasta alguse viite juhtumit ning möönab, et ükski neist ei ole naljajuhtum. "Kõik on väga realistlikud situatsioonid, kus relvamaketiga inimene ei anna endale aru, kus ta sellega on, kas on õige aeg ja õige koht. Nende lugude hulgas on ka tegelikult reaalset agressiivset käitumist ja ähvardamist selle mänguasjaga," ütles Kaunismaa.
Tegemist ei ole laste sõjamänguga mõnes mahajäetud ehitises metsas või olukorraga, kus poisid ajavad üksteist veepüstolitega taga, vaid käitumisega avalikus kohas. "See asi, mis lapsel käes on, ongi kaugelt vaadates täitsa relva moodi ja koht, kus ta käib, on ka avaliku korra mõttes kõrgemat riski omav: kooliümbrus, tänav, park," täpsustab Põder.
Üle-eelmisel nädalal oli Jüris juhtum, kus üks poiss tahtis peale tunde kooli territooriumil mängurelvaga mängima minna. Pealtnägija helistas politseisse: "Inimene nägi: kool, relv". Põdra sõnul reageeris politsei ja sai teada, et poisil ei olnud midagi halba mõttes ja et ta lihtsalt sattus vale esemega valesse kohta. Samuti ta lihtsalt ei teadnud, et nii ei ole sobilik käituda. "Mängurelva, mängupüstolit võib kasutada, samuti võivad noored kooli ümbruses käia, aga need koos ei sobi kokku," ütles Põder.
Kaunismaa lisab, et kindlasti ei taha politsei mänguasju ära keelata, kuid on oluline, et täiskasvanu selgitaks lapsele, kus võib sellega mängida. "Toon paralleeli: milline lapsevanem lubab toas palli mängida? Asjad võivad katki minna, pall võib akendesse minna. Täpselt samamoodi peab aduma, kus laps mängurelvaga on." Kaunismaa toob näiteks ühe juhtumi, kus 15-aastane pikk noormees kõndis, mask peas, mööda linnaparki, käes relvataoline ese. "Kas see on kodaniku jaoks sõjamängu situatsioon? Mille järgi ma teen valiku, et äkki see poiss läheb mängima? Sellisel juhul peaks kindlasti politseisse helistama."
Kuna tegemist on lastega, tuleb kindlasti arvestada sellega, et lapsed ei pruugi oma tegevuses ohtu näha, teisalt on neid, kes mängurelva ja ähvardussõnadega teisi kindla eesmärgiga hirmutavad ja sellega piire kompavad.
Lapsed õpivad päris relvade kasutajatelt
Eks lapsed õpivad ikka täiskasvanutelt ja sellest, kuidas nad päris relvadega käituvad. Näiteks 5. aprillil tulistas 43-aastane mees Tallinnas Sügise tänaval maja aknast vastasmaja aknasse. Keegi õnneks vigastada ei saanud, kuid kindlasti pole taoline teguviis parimaks eeskujuks ühiskonnale.
Põhja prefektuuri politseiametnikud lisasid, et viimasel ajal on sagenenud olukorrad, kus täiskasvanud võtavad enda alaealised lapsed lasketiiru kaasa.
Taktikalise laskmise keskuse instruktori Martin Bahovski sõnul käib lasketiirudes igal nädalal päris mitmeid perekondasid ja mõnikord tehakse ka laste sünnipäevi lasketiirus. Siinkohal on aga oluline defineerida sõna "laps". Eesti seaduste järgi võib lasketiirus käia alates 16 eluaastast, laskeõpet võib läbi viia alates 12 eluaastast.
"Laskespordi instruktor annab relva 12-aastasele ja juhendab teda. Teistmoodi ei saa näiteks laskesuusatajad trenni teha.“
Samuti on alternatiiv väiksematele lastele, kes saavad Tallinnas relvamuuseumis õhkrelvaga lasta, mis näeb välja nagu pärisrelv. Noorte arv lasketiirus on kasvanud, kuid Bahovski sõnul on see seotud pigem üleüldise lasketiiru külastajate arvu tõusuga. "Neid teenuseid ei ole väga pikalt siin Eesti turul olnud, paljudes Euroopa Liidu riikides ei ole see üldse võimalik, kui sa ei ole laskesportlane või mõne laskeliidu liige." Bahovski loetleb, et näiteks Tšehhis, Poolas, Slovakkias, Ungaris, Eestis, Lätis ja Leedus on see täiesti legaalne tegevus.
Instruktor toob välja vanemate käitumise mõju noortele, sest lastega lasketiiru külastajate seas on lapsevanemaid, kellel on endal relvaluba olemas. "Probleem võib olla see, et kui isa on relvaomanik, aga mitte laskeinstruktor, siis võib olla häda selles, kuidas ta last õpetab."
Ohutus tehakse relvaloa saamisel selgeks, aga küsimus on laskeõppes. "See on umbes nagu jõusaal – vead tund aega hantleid ühest kuhjast teise, tööd on tehtud hästi palju, aga kui ma ei tee seda treeningkava alusel, siis pole sellest suurt kasu," tõi Bahovski näiteks.
Bahovski on seda meelt, et üks noor peaks päris relva nägema ja katsuma, siis tuleb ka aukartus ja tõsidus nii päris kui mängurelvade vastu. "See toob inimesed maa peale tagasi, kui näevad, mis see päriselt on. Muidu jääb ikka selline romantiline arusaam, mis on arvutimängudest või filmidest külge jäänud, et relv on ohutu ja sellega võib "puusalt" tulistada. Olen seda oma lapse klassikaaslaste puhul näinud kõrvalt, et kui neile päris relva näidata, muutuvad nad oluliselt tõsisemaks, see muudab arusaama. Arvutiekraanil on kõik võimalik," lisas Bahovski.
Päris relva katsumisest olulisemaks peab Bahovski kodust kasvatust. "Tuleb lapsele selgeks teha, et mängurelvaga vehkimine on mõnes mõttes võrdne pärisrelvaga vehkimisega, mängurelvad on väga sarnased pärisrelvaga ja tavainimene ei pruugi üldse aru saada, mis asjaga tegu," ütles Bahovski ja tõi näiteks, kuidas USAs lasti teismeline maha, kes vehkis mängurelvaga. "Aga kuidas politsei pidi seda teadma, et see mängurelv oli, kui ta politsei käsklustele ei allu ja vehib relvaga edasi? See ei ole üldse ebatavaline, et teismelised ka pärisrelvaga lasevad."
Eestis on 28 000 eraisikust relvaomanikku, kellel on kokku 65 000 relva. See tähendab, et suur osa kodudest on relvavabad. Bahovski toob välja, et ka mängurelv on relv, kuid sel teemal ei kiputa kodus rääkima. "Kodud on nii-öelda relvavabad, aga see ei tähenda, et teismeline ei või minna poodi ja paarikümne euro eest mängurelva osta," osutab ka lasketiiru instruktor tähelepanu sellele, et relvaohutusest rääkimine pole ainult lasketiirus ja relvaomanike kodudes aktuaalseks teemaks, vaid sellele peaks iga lapsevanem tähelepanu pöörama.
