Kapo aastaraamat: Seoses Ukraina sündmustega aktiveerusid mõned Notšnoi Dozoriga seotud isikud
Nende isikute katsed kaasata oma tegevusse kohalikku venekeelset kogukonda kukkusid läbi. Nende antifašisti sildi taha varjunud äärmuslaste puhul on tegemist Kremli käsilastega, kes tegelevad vaenu õhutamisega.
Venemaa kontrolli all tegutsev "mittetulundusühing" Mir Bez Natsizma nõukogu liikmed osalesid 2014. aastal Krimmi referendumil nn rahvusvaheliste vaatlejatena Eestist, kuigi nad juba mõnda aega elavad alaliselt Venemaal.
2014. aasta oktoobri lõpus avaldas Poliitilise Analüüsi Keskus (PAK)
Moskvas analüüsi „Vene Soft Power“ („Russkaja Soft Power“)2. Kuigi tegemist pole riikliku tähtsusega dokumendiga ja PAK on vaid riigile
kuuluva infoagentuuri TASS juures tegutsev mõttekoda, annab see aimu,
mida Venemaal mõistetakse pehme jõuna ja mis on selle eesmärgiks lääneriikides.
Vene "pehme jõud" on propaganda
välispoliitilist propagandat“, mille eesmärgiks on lääneriikide
avaliku arvamuse ning organisatsioonide, poliitilise ja majandusliku
eliidi mõjutamine Venemaa välispoliitilistest huvidest lähtuvalt.
Üllatuslikult jõutakse aga järelduseni, et Venemaa mõistes pehmet jõudu ehk tegelikult propagandat tuleb kasutada mitte üksnes välisriikides, vaid ka riigi sees, kus levivat „mustad müüdid“ Venemaast. Jõutakse järelduseni, et koostööd tuleb teha kõigi Venemaa vastu sümpaatiat ilmutavate arvamusliidrite, äritegelaste, akadeemilise ringkonna esindajate, ühiskondlike organisatsioonide ning parteide ja poliitikutega nende poliitilistest vaadetest olenemata ehk välistamata
vasak- ja paremäärmuslasi, kuni igasuguste vandenõuteoreetikuteni
välja.
Selles lähenemises pole olemuslikult midagi uut ja sellest oleme
rääkinud ka varem. Venemaa mõjutustegevuse, sealhulgas kaasmaalaspoliitika nime all aetava segregatsioonipoliitika
eesmärk on sihtriigi ühiskonna sidususe lõhkumine, olemasolevate
rahvuslike, sotsiaalsete, majanduslike, regionaalsete jt vastuolude
süvendamine ja võimendamine, ent tihti ka nende vastuolude
kunstlik loomine ja õhutamine. Samuti sihtriikide või selle teatud ühiskondlike ning poliitiliste jõudude sildistamine, halvustamine rahvusvahelise avalikkuse ja liitlaste silmis ning lääneriikide ühtsuse lõhkumine. Seda kõike on näha ka Venemaa Ukraina-vastases hübriidsõjas ja lääneriikide vastu suunatud infooperatsioonides.
Mõjutustegevuse pole eriti muutunud
Venemaa mõjutustegevuse Eestivastased sõnumid pole viimase aasta
jooksul põhijoontes muutunud. Ikka ja jälle levitatakse Kremli mahitusel
süüdistusi venekeelse elanikkonna diskrimineerimises, natsismi soosimises, püütakse tekitada läbikukkunud ja perspektiivitu riigi kuvandit ning õõnestada Euroopa Liidu ja NATO ühtsust.
Hoolimata Venemaa aastatepikkusest mõjutustegevusest Eestis ning
räigetest valedest Venemaa riiklikult kontrollitavas meedias, suudab valdav enamik meie venekeelsest elanikkonnast siiski hästi eristada vaenulikku propagandat Eesti tegelikust olustikust.
Meil puuduvad separatismiilmingud, mida paralleelselt Ukraina
sündmustega on Eestis otsimas käinud arvukalt välismaa ajakirjanikke.
Küll ilmub aeg-ajalt inimeste ärritamiseks Ida-Virumaa autonoomiaideid
pooldavaid internetilehekülgi, kuid neil puudub reaalne sisu
ja toetus.
Inimõiguste Teabekeskus
2012. aastal loodi Venemaa eesmärkide saavutamiseks Välismaal
Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond, mis tegeleb
välisvenelaste kaitsmist etendavate isikute rahastuse, koolituse
ja toetamisega. Neilt tellitakse raha eest raporteid venelaste raskest olukorrast asukohariikides, millele viidates oleks Venemaal hiljem võimalik oma tegevust õigustada. Ühtlasi rahastatakse Venemaa vaatenurka
kajastavate konverentside korraldamist nii asukohariikides kui ka välismaal.
Üks fondi rahastatavaid organisatsioone on Tallinnas tegutsev
MTÜ Inimõiguste Teabekeskus (ITK). Fondi rahastusel korraldas
ITK oma 20. tegevusaastat tähistavad üritused Tallinnas ja Moskvas.
28. – 29. novembril 2014 toimus Tallinnas konverents “Inimõigused
kaasaegses Eestis: MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse praktiline
kogemus“, mille korraldajate ettekanded ja sõnavõtud inimõigustest
Eestis toetasid täielikult ürituse rahastaja VFi seisukohti venekeelse
elanikkonna õiguste rikkumise kohta.
Konverentsil tutvustati venekeelset kogumikku „Eesti venekeelne
elanikkond ning vähemusrahvuste õigused“, mille tellija ja
rahastaja oli samuti kaasmaalaste õiguskaitsefond. Kogumikust valmis
ka lühendatud ingliskeelne versioon.
