Kristjan Port narkomaaniast arstide seas: mul ei ole raske vabandust paluda nende käest, kelle väärikust on kahjustatud, aga probleem on endiselt olemas
Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor, spordibioloog Kristjan Port rääkis ETV saates "Vabariigi kodanikud", kus arutati eestlaste tervisekäitumise üle, et arstide seas on palju narkomaaniat.
Selle mõtteavalduse peale võttis sotsiaalmeedias sõna doktor Andrus Loog, kelle sõnul jääb Pordi sõnavõtust mulje, et umbes pooled või 2/3 arstidest on kogu aeg pilves ning sellise sõnavõtu puhul oleks kas faktid ja tõendid või vabandused asjakohased.
Delfi uuris, missugust tagasisidet on Kristjan Port pärast intrigeerivat sõnavõttu saanud ning kas on ka mõni fakt, mis toetab tema seisukohta.
"Ma ei ole ühtegi negatiivset tagasisidet saanud. Pigem on samasugust kommentaari küsitud ja mõne arstiga olen rääkinud, et arstide hulgas alkoholi tarvitamine ei ole saladus ja retseptiravimite tarbimine on esinev probleem."
Port lisab, et seda teemat ei ole Eestis väga palju käsitletud ning oma sõnavõtus ei öelnud ta, et Eesti arstid oleks milleski süüdi.
"Aga küsimus oli rohkem selles, et raskes töökeskkonnas - ja arstid vaieldamatult on sellises olukorras - inimesed kasutavad kõiki võimalusi oma töövõime toetamiseks ja mujal maailmas on seda küllaltki palju uuritud. Üldine sõnum on, et probleem on häirivalt suur. Sõltuvuskäitumine, retseptiravimite korduv ja mitte sihipärane kasutamine, opioidide kasutamine - see kõik annab aluse sõnavõtuks."
Eesti kohta uuringud puuduvad
Küsimusele, kas on aga mingeid konkreetseid uuringuid või fakte, millele toetuda, vastas Port, et on küll ja täitsa värskeid ning ka vanemaid uuringuid leiab otsingumootorist Google.
"Ma mäletan ühte uuringut, mis võttis kokku 20 aasta uuringud kokku ja tõdes, et tõsine probleem on olemas."
Uuringud hakkasid probleemile tähelepanu pöörama 1970ndatel. "Ja siis on näha, et arstiks õppivad üliõpilased ja arstid, kelle seas on uuringud läbi viidud, seal on regulaarseid opiodide kasutajaid: hašiši kasutajaid on 15-20 protsenti, harvemini kasutajaid on seal 30-40 protsenti. Ühesõnaga, ergutite kasutajaid on suurusjärgus veerand. Ega kui arstil on valida, kas ta kasutab ravimit väsimuse eemaldamiseks või võtab järjekordse kohvitassi, mille mõju on kadunud, siis kiputakse kasutama seda ravimivõimalust," ütles Port.
Spordibioloogi sõnul muututakse järjest vähem tundlikumaks kohvi suhtes ja vajatakse järjest kõvemaid erguteid. "See on narkomaaniaga või sõltuvuskäitumisega seotud: inimesed teavad, et tegemist on ohuga, aga antud olukorras oht tundub väiksena. Ometi valulävi ja doositundlikkus vähenevad ja tekitavad üksikutest kasutuskordadest regulaarsed."
Port tõi näitena aastal 2010 ETV saates "Pealtnägija" ilmunud loo, mis avalikustas jahmatava fakti: Harjumaa Padise valla perearsti Sergei Šikovit süüdistati narkootikumide tarvitamises. Kuigi kaebus ei leidnud toona tõestamist, siis lahkus mees ametist. "Arst oskab hästi seda varjata ja ta on tõsise probleemi ees, sest väärtussüsteemis üritab ta esindada tervislikku käitumist."
Rohkem konkreetseid näiteid Port ei toonud, kuid tõdes, et kui aja jooksul kokku puutuda tervishoius toimuvaga, siis võib nii mõneski sotsiaalses vestluses kuulda vihjeid alkoholi tarvitamisest ning käitumisest, mida seostatakse ravimite ületarbimisega, näiteks agressiivset käitumist ja vähest toitumist.
Port rõhutas, et tegemist on sotsiaalse tähelepanekuga, mida keegi konkreetselt Eestis uurinud ei ole, kuid mida peaks uurima. "Ma saan osutada sellele, et välismaal on see probleemiks ja ega meie tervishoid välismaast väga palju ei erine," täpsustas Port.
Ebamugav teema arstide seas
Kes peaks aga tegelema väidetava arstide alkoholi ja narkootikumide tarvitamise uurimisega? "Ma arvan, et tervishoiusüsteem ise peaks olema sisemiselt väga huvitatud, et kõik töötaks väga hästi. See ei ole süüdistus tervishoiusüsteemile, vaid eilses vestluses näite korras tõin ametid, mis on suure pingega. Sellest ei taheta väga rääkida, kuid probleem on olemas," ütles Port.
Doktor Andrus Loog avaldas sotsiaalmeedias arvamust, et sellise süüdistuse puhul tuleb tuua faktid või vabandada arstide ees.
"See on õiglane. Esiteks ei ole esitatud Eesti arstide kohta midagi ja mul ei ole sugugi raske vabandada nende inimeste ees, kes tunnevad, et nende väärikust on sellega kahjustatud. Aga ma imestan, et sellises vestluses, kus öeldakse, et ka arstide seas on probleem olemas, nii valulikult reageeritakse. See on hämmastav," vastas Port.
Pärast Pordi näidet viidi "Vabariigi kodanike" saates fookus arstide teemalt üsna kiiresti ära. Seda tunnetas saates ka Kristjan Port. "Vaieldamatult, selline valulikkus. Pärast mulle keegi ütles, et vaata... see oli ebamugav." Samas ei olnud tema sõnul "Vabariigi kodanike" eesmärk arstide teemat käsitleda, vaid see toodi ühe näitena teiste seas.
Pordi sõnul ei ole vähemasti arstide näitel võimalik selget lahendust välja pakkuda, kuidas lahendada olukorda, kus inimene on väsinud ja peab tööd edasi tegema, kuid tema sõnul on oluline provotseerida diskussiooni valdkonnas, kus tajutakse ebamugavustunnet.
Port rääkis eilses ETV saates "Vabariigi kodanikud", et inimesed hakkavad oma töövõime taastamiseks kasutama erinevaid vahendeid. "Inimesed hakkavad täiendavate, esialgu ohutute vahenditega, seejärel ravimitega, seejärel keelatud ainetega, tegelikult oma töövõimet taastama, mida enam olemas ei ole," nentis Port.
"Narkootilisi aineid, amfetamiini ja kõike muud kasutatakse töökohtadel. Arstid kasutavad. See on lausa pööraselt suur probleem, kui sellelt natukenegi kivi tõsta," rääkis Port.
Kui Eesti tervise fondi juhatuse esimees Eero Merilind selle väite peale imestust avaldas, kostis Port, et alati võib vastu vaielda, kuid ta ei saa öelda, et see oleks olematu nähtus.
"Sellest räägitakse, mida kättesaadavamad on, kui kasutamisvõimalus on, siis seda salaja ka kasutatakse, seda päriselt ka," kinnitas Port. "Arstide puhul on narkomaania ja keelatud ainete kasutamine, ma ei ütle, et reegel, aga mitte olematu nähtus.
