Kes kus pärast lahutust elama hakkab? Toomas Hendrik Ilves võtab üle kõik Ärma varad ja kohustused
Presidendi kantselei täpsustas, et lahutuse jõustumise järgselt võtab Toomas Hendrik Ilves üle kõik Ärma taluga seotud varad ja kohustused, sealhulgas OÜ Ermamaa ja sellele seatud hoonestusõiguse ja laenud.
Kinnisturaamatu järgi ei kuulu Evelin Ilvesele Eestis ühtegi kinnisvara. Küll aga on proua Ilvese firma OÜ Ermamaa kasuks 2005. aastal kehtestatud Ärma talu maadele hoonestusõigus kestvusega 25 aastat sissekandmise päevast alates. Hoonestusõigus on kehtestatud tasu maksmise kohustusega vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule.
Tasuline hoonestusõigus näeb kinnisturaamatu andmetel vastavalt lepingule ette kahe külalistemaja, katlamaja, sauna-ja spordikompleksi rajamiseks. Samuti on Ermamaa kohustatud kinnistut korras hoidma. Hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks asjaõigustega on vajalik koormatud kinnistu omaniku nõusolek. Koormatud kinnisasja omanikuna on sisse kantud Toomas Hendrik Ilves.
Seega sisuliselt kuulub ligi 80 hektarit maad ja taluhooned (pluss natuke üle ühe hektari veekogusid) presidendile, kes aga rendib neid 25 aastaks oma naise firmale.
2013. aasta majanduslike huvide deklaratsiooni järgi kuulus president Ilvesele veel Nordea Pensionifond A (väärtus oli toona 32 018,19 eurot), kaks arvelduskontot Nordeas pluss krediidikonto ja arvelduskonto SEB pangas.
Lisaks oli Ilves 2013. aastal Nordeale eluasemelaenu võlgu 36 376 eurot ning UniCredit Bank AG-le (HypoVereinsbank) samuti eluaseme eest võlgu. Siis käisid veel vaidlused laenulepingust tulenevate nõuete jäägi üle, kuid summa suurus jäi eeldatavasti alla presidendi 6 kuu ametipalga (ametipalk natuke üle 5000 eurot - toim.).
Samuti oli Ilvese nimel Soome panga Merita Bank Plc kasuks esimesele järjekohale seatud hüpoteek summas 200 000 krooni intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuete suurusega 40 000 krooni ning Nordea Pank Finland Plc (Soome Vabariik) kasuks seatud 2 hüpoteeki summas 308 000 krooni ja 1 780 000 krooni.
Muid sissetulekuid Ilvesel toona ei olnud ning 2014. aasta majanduslike tulude deklaratsiooni esitamise tähtaeg on tänavu suvel.
Evelin Ilvese sissetulekute kohta on teada seda, et seni on tal olnud võimalus saada presidendi abikaasana mehe kuupalgast kuni 30% esindustasu. 2013. aastal sai Evelin näiteks kokku 18 180 eurot (kuus ligi 1500 eurot), mis oli 30 protsenti presidendi ametipalgast. Sellele lisandus veel 5341 euro eest esindusriideid.
Samuti on proua Ilvesel seni olnud presidendi ametihüve seaduse järgi riigipea abikaasana õigus Toomas Hendrik Ilvese ametivolituste ajal saada oma käsutusse sekretär, kes on presidendi kantselei teenistuja; kasutada riigi kulul ametiautot (mida ta on ka teinud) ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuseid; saada hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest.
Kõik need privileegid aga kaovad, sest kantslei teatel ei laiene lahutuse jõustumise järel Evelin Ilvesele enam Vabariigi presidendi ametihüve seaduses sätestatud presidendi abikaasaga seotud hüved.
Siiski päris tühjade kätega Evelin Ilves ilmselt ei jää. Kui riik maksis 2013. aastal Evelini firmale Ärma talu kulude katteks ligi 65 000 eurot, siis seda haldava Ermamaa tegevuskulud on 500 euro ringis.
Ermamaa 2013. aasta majandusaasta aruandest selgub, et firma puhaskasum oli toona 2636 eurot, aasta varem oli see 1684 eurot ning enne seda 509 eurot. Kahe aastaga on kasum kerkinud seega üle viie korra.
Samuti tegi Evelin 2013. aastal Tartu Ülikooli juures pärast kolmekuulise täiendkoolituse läbimist ära arstilitsentsi eksami hindele väga hea, mistõttu võib eksproua Ilves nüüd ka meditsiinis hea töökoha leida.
Ilvestel on ka üks ühine laps, 2003. aastal sündinud tütar Kadri Keiu, kelle ühist kasvatamist nad jätkavad.
