Aune Past: abielu lahutamine on eraeluline valu ja kurbus
Statistiliselt on lahutus muutunud või muutumas normiks. Piisab kui sisestada otsingumootorisse "Lahutused Eestis" ja välja tuleb, et 2013. aastal sõlmiti 5630 abielu ja lahutati 3343 abielu.
Seega pole tegu millegi haruldase või enneolematu olukorraga. Kuid me räägime sellest, et lahutatakse lossis. Ja mida see lahutus tähendab Eestile. On neid, kes on solvunud, et kuidas nii võib, esipaar. Ja on neid, kes väidavad, et parem aus lahutus kui Potjomkini küla ja võltsnaeratused.
Mainekujunduslikult tuleb aga tunnistada, et kui 2006. aastal ei tekkinud kellelegi, kes oma soovi, et Toomas Hendrik Ilves saaks presidendiks, Tammsaare pargis lauluga väljendas ja meie valitud valijameestel, kes selle soovi ka täitsid, küsimust eelmistest abieludest, siis täna seda küsimust tõstatada on pisut variserlik.
Toomas Hendrik Ilves valiti presidendiks mingite muude omaduste ja väärtuste tõttu. Talle sai esitada muid ootusi ja lootusi kui et ta oleks olnud "kuni surm meid lahutab" lubaduse kandja. Ja neid muid ootusi ja lootusi on president meie parlamentaarses riigis hästi täitnud.
Samamoodi on Evelin Ilves otsinud erinevaid tegevusi, et täitsa sisuga presidendi abikaasa roll. Ma mõtlen abikaasa roll selles osas, mille eest talle maksti.
Abielu lahutamine on eraeluline valu ja kurbus
Aga ükskõik kui kuldse tasuga ei saa inimeselt ära võtta õigust eraelule. Abielu lahutamine on eraeluline valu ja kurbus.
Kui me oleme natukene suuremad oma solvumistest, siis suudame ka mõista, et presidendipaar on ennekõike inimesed, kellel on olnud teist ametiaega järjest täita üks roll. Maailm ilmselt ei tõsta kulmugi uudise peale, et ühe parlamentaarse väikeriigi presidendipaar lahutab.
Lihtne ei saa lahutusjärgne elu olema kellelegi sellest perest. Väljakujunenud tavad tuleb ümber mõelda just riigi esindusfunktsiooni silmas pidades.
Kui me muidu oleme harjunud hästitoimivate kärgperedega, siis presidendipaari lahutuse puhul on kindlasti hulk protokollilisi piiranguid, on kohti, kus presidendi lapsed on oodatud, aga eksabikaasade kohalolu esindusfunktsioonis on mõeldamatu.
Kaob kohustus olla avaliku elu tegelane
Niisama mõeldamatu kui hüvede jagamine. Kuigi eksabikaasal on palju raskem oma eluga edasi minna kui näiteks riigiasutuse juhil, kellele aastane hüvitis peale ametist lahkumist on normaalne.
Evelin Ilves on uuesti õppima asunud. Ka tema turundustegevus ning paljude organisatsioonide patroon olemine on andnud talle kogemusi, millega elus hakkama saada. Kindlasti ei vaja ta kellegi soovitusi, mida edasi teha. Seda enam, et peale lahutust kaob tal ka kohustus olla avaliku elu tegelane.
Kas ja kui palju ta tahab olla avalikkuses, sõltub edaspidi tema valikutest. Vähemalt ametliku teate kohaselt ei ole keegi paadist välja heidetud, vaid pooled on otsustanud ühiselt lõpetada abielu, mis Evelin Ilvesele tähendab ka tasustatava rolli lõppemist. Seega on ka see tema oma valik, mitte et teda oleks üle parda heidetud.
Miks teade ilmus just reedel?
Esimene mõte, et see on hästiplaneeritud ajastus, kes see esmaspäeval enam mäletab, millest reede pealelõunal räägiti.
Mulle tundub siiski, et ajendiks on Kroonika 1000. number ehk täpsemini foto, mis ka nende pidustuste ajal kõige olulisema teemana üles tõusis või mida kõige olulisemana taas rahvale esitati.
Selle foto ilmumise järel on inimesed palju küsimusi esitanud. Ka minult on küsitud, kas see on õige, et presidendipaar ei ütle, mis edasi saab.
Ma vastasin, et keerulistes olukordades tahavad inimesed kõigepealt ise asjades selgusele jõuda, ei pea sööma ühtki suppi nii kuumalt kui seda keedetakse. Kui nüüd on jutud otsusele, et teed lähevad lahku, siis just sel reedel teate edastamise ajendiks võib vabalt olla Kroonika 1000. numbriga taas päevakorda tõusnud foto ja sellega seoses ka seni vastamata jäänud küsimused.
Mis aga ei tähenda, et presidendipaari oleks lahku ajanud ajakiri. Jutt on ikka sellest, miks ilmus teade presidendipaari lahutusest just 17. aprillil. Muidu oleks võinud eeldada, et lahutusest teatakse selle jõustumise päeval.
