Meenutus: Eesti lähiajaloo kurikuulsaim eradetektiivibüroo tõi esimese suure pleki Savisaare renomeele

Eesti Päevaleht kirjutas täna, et eradetektiivid ootavad paremat ligipääsu registritele ja ekspertiisi tellimise võimalust ning uus koalitsioonilepe annab selleks justkui lootust. Eesti lähiajaloost on aga markantse näitena võimalik välja tuua kurikuulus eradetektiivibüroo SIA, millest sai alguse üks tuntumaid poliitskandaale.

Eradetektiivibüroo Security Intelligence Agency (SIA) asutasid 1993. aastal politseinik Veiko Kulla (talle kuulus asutamisel 15% firmast), julgeolekuasutustes töötanud luuraja taustaga Kalle Klandorf (samuti 15% omanik), 90ndatel abiprefektina töötanud Urmas Piir (omas 5% aktsiatest) ja suuromanikuks sai Urmas Sõõrumaa ettevõte Estonian Security Service (ESS, omas 65% aktsiatest), kirjutas Eesti Ekspress 2009. aastal detektiivide tööd meenutavas artiklis.

Aastaga saavutasid nad 2,46 miljoni kroonise käibe. Kirjade järgi oli nende põhitegevusala isikutele turvateenuste osutamine.

SIA on läbi aastate omandanud tõhusa detektiivibüroo kuulsuse. Nende kontosse kuuluvad väidetavalt muuhulgas Hansapanga röövi lahendamine, Tiiu Silvese kaitsmine väljapressijate eest, röövitud ekstraklassi Mercedes, mis paari tunniga tagasi toodi jne.

Seda aga, milliste sidemetega salateenistus edu saavutab, jääb nende teada. Läbi aegade on avalikult siiski spekuleeritud versioonidega, et SIA meestel oli ligipääs tundlikele andmetele ning samuti oli neil väidetavalt julgeolekuorganitega sarnaseid privileege.

SIA suurim tuntus tekkis aga 1995. aasta 22. septembril, kui kapo avastas eradetektiivibüroo ruumest läbiotsimisel politsei konfidentsiaalseid andmebaase ning heli- ja videolindistusi mitmete poliitikute kohtumistest.

SIA valduses oli üheksa andmebaasi, nende hulgas ka Eesti Mobiiltelefoni kõigi abonentkõnede eristused 1994. aasta kuupäevadest, mil hukkus reisilaev Estonia, tapeti Mäo ristis kaks politseinikku ja Tallinnas endine tolliametnik Igor Kristapovitš‰. Tõenäoliselt andis salajased andmebaasid erafirmale mõni politseiametnik, kirjutas toona Eesti Päevaleht.

Väidetavalt oli Tallinna politseiprefektuuril SIA-ga salajane koostööleping, mille kohaselt erafirma tegi tööd ka politsei heaks. Kapo peadirektor Jüri Pihl väitis SIA skandaali puhkedes, et eradetektiivibüroo müüs infot Venemaale.

Pärast SIA ruumidest leitud heli- ja videolintide kuulamist ja vaatamist puhkes valitsuse lõhenemiseni viinud lindiskandaal, sest poliitikute omavaheliste vestluste salvestustel oli peategelaseks tollane siseminister Edgar Savisaar.

Kaitsepolitsei algatas kriminaalasja Savisaare tegevuse uurimiseks ebaseadusliku jälitustegevuse paragrahvi põhjal, kuid riigiprokurör Indrek Meelak lõpetas kriminaalasja kuriteo koosseisu puudumise tõttu 1996. aasta juulis.

Lindiskandaali tagajärjel astus aga Tiit Vähi teine valitsus tagasi ja Keskerakonna asemel sai valitsusse Reformierakond.

Kalle Klandorfi kinnitas toona, et detektiivibüroo lõpetas Tallinnas Välja 20 asunud majas SIA tegevuse juba 1996. aasta jaanuaris ning et maja müüdi maha.

Mõningatel andmetel tegutses selles majas hiljem edasi dokumentide järgi SIA endistele töötajatele kuuluv konsultatsioonifirma.