SISERINGI KIRJAVAHETUS: Sulling soovitas Reformierakonnal nii maksutõusud kui osa lubadusi tagasi võtta, Rosimannus oli vastu

Reformierakonna juhtkonnas toimus sel nädalavahetusel kirjavahetus, kus eelmine ekspordiminister Anne Sulling soovitas loobuda nii majutusasutuste käibemaksu tõstmisest kui ka vähendada kütuseaktsiisi tõusu, loobudes samas ka osadest valimislubadustest. Reformierakonna "hall kardinal" Rain Rosimannus aga kritiseeris teravalt tema ettepanekut.

Reformierakonna, IRLi ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsioonilepe näeb kulude katteks ette mitu teravat kriitikat kaasa toonud sammu. Kõige rohkem vastuseisu on tekitanud kütuseaktsiisi tõus, mis toob kaasa kütuse jaehinna olulise tõusu.

Kütusemüüja Olerexi juhatuse liige Alan Vaht arvutas, et uue aktsiisimäära järgi oleks bensiini liitri hinnaks 1,484 eurot praeguse 1,174 euro asemel ja kui sisseostuhinnad tõuseksid tagasi tavapärasele tasemele, hakkaks bensiini liiter maksma tervelt 1,68 eurot.

Teine kriitikat pälvinud maksuotsus oli majutusasutuste käibemaksu tõstmine üheksalt protsendilt 20 protsendini. See on juba kaasa toonud otsuse peatada mitu hotelliarendust ja juba tegutsevad hotellipidajad on hoiatanud, et kuna nende kliendid tulevad peamiselt välismaalt, siis muutub Eesti sihtkohana kallimaks ja kokkuvõtlikult tulu ei teenita, vaid hoopis kaotatakse.

Laupäeva pärastlõunal saatis Rosimannus reale juhtivatele reformierakondlastele kirja, mis konteksti arvestades oli vastus varasematele kirjadele, mida Delfi käsutuses pole. Teemaks oli avalikkuse valus reaktsioon kütuseaktsiisi tõstmisele.

Mina olen aru saanud, et me teeme asju seepärast, et need on õiged ja vajalikud, mitte selle pärast, et kellelegi meeldida või kiitust nuruda.

Kas tööjõumaksud on Eestis liiga kõrged või ei ole? Kuidas jõuda sotsiaalmaksu langetamiseni suurema protsendi võrra kui 1%, kui me seda esimestki sammu kunagi ei astu?

Kuidas me tegime tulumaksu langetamise 26%lt 20%le? Niisamuti, lühikeste sammude kaupa. Kas 6% on vähe või palju? Minu meelest lõpuks päris palju. Selle 6% võrra on töökohtade loomine täna odavam ja inimestel tuhandeid raha taskus vabade otsuste langetamiseks. Muuhulgas kütusejoodikust auto liisimiseks või käraka ja suitsu ostmiseks, kui see on kõige olulisem asi elus, millele kulutada.

See koalitsioon teeb täiendavaid kulutusi 350m ulatuses, millest üle 200m on tööjõumaksude vähendamine. Ärgem unustagem, et lisaks sotsiaalmaksule kergeneb töötajate koorem ka tulumaksuvaba miinimumi tõusu tõttu (mis ei tõuse iseenesest nagu mõni Vabaerakonna kulibin ilmselt arvab).

Tööjõumaksude langetamine on oluline, sest see on Eesti majanduse suur kitsaskoht ja selles koalitsioonis on see peamine asi, mis me üldse teeme.

Kõik muu - lastega seotu põhiliselt - mahub 1/3 sisse.

Kui me ei võta iseenda kavasid tõsiselt, siis pole meid üldse vaja. Sellist anumatäidet pole vaja mitte kellelegi. Seepärast ma ütlesingi - siis on õigem astuda tagasi ja minna koju heina tegema. Las tulevad teised, kes võtavad omaenda programmilist vaadet ja tööd tõsiselt ja viivad need ka ellu, isegi kui sellele tuleb mingi opositsioon.

Ega keegi ju ometi ei lootnud, et kui 35% inimestest ei vaevunud isegi valima tulema ja tulnutest 70% hääletasid teiste erakondade poolt, siis hakkab enamus meie kavade peale hommikust õhtuni hurraa karjuma ja plaksutama? Opositsiooniga intelligentne hakkamasaamine nii, et oma kavad saaksid tehtud, on oluline osa tööst.

Võib-olla uuemad tulijad ei mäleta, milline vastuseis oli ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastusele, vanemahüvitisele, eurole üleminekule jne jne. Raamat Kodanike riik aitab mälu värskendada. Tige opositsioon on meile olnud alati. Aga debatti pole vaja karta.

Kui raha oleks kõige jaoks, poleks poliitikuid üldse vaja. Poliitikuid on vaja, sest raha on vähe ja keegi peab tegema need rasked valikud, mis sellega tehakse ja mida mitte.

Minu meelest me ajame hetkel õiget asja, aga oleme jäänud valimisjärgselt liialt mõnulema ja unustanud, et seletamise töö peab käima 24/7, ennetavalt, meie enda, mitte teiste plaani järgi.

Mina küll ei ole nõus Reformierakonna muutmisega selgrootuks populistlikuks Keskerakonnaks, sest üks selline erakond on juba olemas.

Rosimannusele vastas samal õhtul Sulling, kes soovitas vähendada maksutõuse, aga loobuda ka osadest valimislubadustest.

Minu meelest väga õige lähenemine! Kui me teeme asju seepärast, et need on õiged ja vajalikud, siis peaks ju olema suhteliselt lihtne otsustada, et me ei tõsta majutusasjutuste käibemaksu 9%-lt 20%-le ja ei tõsta kütuseaktsiisi plaanitud määras, sest majanduse piduritena need kaks otsust ei ole ei õiged ega vajalikud!

Lubadused võivad isegi olla õilsate ideede pealt genereeritud, aga selge on see, et nende lubaduste ega katteallikate taga pole olnud majanduslikku analüüsi ja seetõttu on ignoreeritud nende “hinda” ehk laiemat mõju majandusele.

Samas ülimaks kui kõikvõimalike valimislubaduste täitmine peaksime me pidama just Eesti majanduse käekäiku, sest sellest sõltub meie kõigi heaolu tulevikus.

Ma usun, et nende kulukamate lubaduste täitmata jätmisel ei juhtu koalitsiooniga mitte midagi. Vastupidi, rahvas tänab, et mõistus viimasel hetkel ikka koju jõudis ja reiting tõuseb. Selleks, et koalitsioonipartnerid nõusse saada, siis võiks kokku leppida, et igaüks võtab oma lubaduse tagasi—IRL madalapalgaliste maksutagastuse, SDE lausalise lastetoetuste tõusu ja RE sotsmaksu languse. Vms. Küll leitakse kokkulepe kui on asutud juba kord koos valitsusvankrit vedama.

Rosimannus taolise lähenemisega nõus polnud.

Ei saanud aru. Et tööjõumaksude vähendamine polegi majandusele oluline?

Et oluline on istuda lihtsalt valitsuses? Vabandust, aga milleks?

Mina Reformierakonna valijana vallandaks sellise erakonna päevapealt, kes omaenda majanduse edendamise lubatud kava teisel päev tegemata jätab.

Vaevalt, et teistel erakondadel on teistsugused valijad.

Päris uskumatu arutelu kuu aega pärast valimisi - kuidas petta valijat ja istuda niisama võimul.