President Ilves Ameerika Häälele: Venemaal toimub täpselt see, mis filmis „Ristiisa“

President Toomas Hendrik Ilves võrdles intervjuus Ameerika Hääle ukraina teenistusele olukorda Venemaal filmiga „Ristiisa“ ja nimetas Vene režiimi autoritaarseks kapitalismiks.

„Ma arvan, et me puutume kokku uue probleemiga: inimesed on hakanud nüüd aru saama sellest, millest ma olen kogu aeg rääkinud, et kapitalismi olemasolu riigis ei tähenda liberaalse demokraatia olemasolu. Ja üks eksiarvamustest, mis tuli veel 90. aastatest, ajast pärast seda, kui Nõukogude Liit ja kommunism kokku varisesid, on see, et kui teil on vaba turg, siis tuleb teile liberaalne demokraatia. Ja nagu selgus, pole see nii. Loomulikult oleks sellest võinud rääkida ka märgatavalt varem, sest on näiteid sellisest kapitalismist, mis eksisteerib suurepäraselt oligarhilise kontrolli all. Natsi-Saksamaa on hea näide. See, et kasutati mõistet „natsionaalsotsialistid“, ei tähendanud midagi, sellest hoolimata oli see oligarhiline ühiskond. Selline kapitalism õitses Mussolini ajal. See, mida me näeme praegu Venemaal, on autoritaarne kapitalism, kus riik ja mafioosne kapitalism omavad tihedaid suhteid. Riik kaitseb neid, kes on lojaalsed, annab neile häid lepinguid,“ rääkis Ilves.

Ilvese sõnul saab ta seda selgitada sellega, et on „Ristiisa“ autori Mario Puzo koolkonna järgija.

„Jõulude ajal tõmbasime me pojaga iTunesist „Ristiisa“ - ma arvan, et ta ei olnud siis veel seda filmi vaadanud, mina vaatasin „Ristiisa“ juba 30 aastat tagasi – see on täpselt, täiesti täpselt see, mis seal toimub,“ ütles Ilves.

Ilves puudutas ka Vene propaganda teemat.

„Ma arvan, et me oleme viimase aasta või pooleteise jooksul selle küsimusega alles tegelema hakanud,“ ütles Ilves. „Kuni selleni ainult naerdi, ei olnud mingeid otseseid tagajärgi. Aga nüüd on mõned inimesed nii palju uskuma jäänud, et süüdistavad neid, kes olid Maidanil, fašismis. Sellest algaski probleem ja me oleme alles selle algstaadiumis. Ma arvan, et me saame sellest varem või hiljem aru. Ka mina ise püüan seda kõike omale tunnistada. Milleni me oleme jõudnud? Euroopa Liidus on Suurbritannia, Eesti, Taani ja Leedu võtnud ühise seisukoha ja otsustanud, et on vaja võtta tarvitusele meetmed selle propagandaga võitlemiseks Euroopa Liidu tasemel. Ühe riigi tasemel on sellisele propagandale ja valele vastuseismine ebaefektiivne.“