"Eelmisel aastal teeniti kena kasum ning nüüd hakkavad nõukogu liikmed alates 1. maist ka tasu saama. MuPAKi nõukogu liikmete tasu oli siiani null eurot, muudatusega hakkab nõukogu esimees saama 585 eurot ja nõukogu liige 390 eurot kuus," rääkis sotsiaalmeedias Eesti Tervise Fondi juhatuse esimees, perearst Eero Merilind.

Merilinnu hinnangul ei peaks sellisel väikesel asutusel nii suurt nõukogu olema ja kindlasti ei peaks nõukogu liikmetele palka maksma, kuna suuri juhtimisega seotud otsuseid pole teha vaja. Ajakirjanik Tiina Kangro ironiseeris Merilinnu postituse all, et see olukord on sama, kui mistahes teine paari perearstiga osaühing palkaks endale mitmeliikmelise nõukogu.

Kolmeliikmelise nõukogu liige, Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik ütles Delfile, et temagi sai sellest, et nõukogu liikmetele hakatakse tasu maksma, teada Eero Merilinnu postitusest. Terik kontrollis väidet Tallinna linnavalitsuse istungi protokollist, kus tõepoolest säärane otsus seisab.

Nõukogus Teriku kinnitusel palga maksmise vajadust arutatud ei ole ning samuti pole linnavalitsus nõukogu liikmeid sest plaanist teavitanud. "Meie jaoks on nõukogu koosolekutel olnud üleval hoopis muud teemad, mis puudutavad seda, kuidas täna MuPAKil on läinud, kuidas edasi toimetada, milliste arengusuundadega me peaks edasi minema, laienemise küsimused," rääkis Terik.

Keskus ka Lasnamäele ja Mustamäele

Tallinna abilinnapea Merike Martinson ütles Delfile, et linnavalitsus otsustas nõukogu liikmetele tasu maksma hakata seoses munitsipaalperearstikeskuse laiendamisega ja nõukogu ning juhatuse vastutuse kasvuga. "Tallinn tunnustab nii nõukogu kui juhatust keskuse arendamisel ja elanikkonna meditsiinilisel teenindamisel," lausus Martinson, kelle sõnul investeeringute vajadus jätkub.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja, munitsipaalperearstikeskuse nõukogu esimees Vahur Keldrima ütles Delfile, et asutus alustas 2011. aastal Nõmme linnaosas viie töötajaga, kuid nüüd on ettevõte laienenud ka Haaberstisse ja osaühingus töötab kokku 14 perearsti, üks üldarst, peremeditsiini resident ja 25 pereõde, nii et töötajate arv on suurenenud kaheksa korda.

"Tallinna munitsipaalperearstikeskus on arenenud nelja aastaga hästi toimivaks asutuseks ja areneb edasi, lisaks Nõmme ja Haabersti linnaosale ka Lasnamäele ja Mustamäele," tutvustas Keldrima laienemisplaani. Teriku sõnul tegeleb teistesse linnaosadesse laienemisega keskuse juhataja Kristel Amjärv ja näiteks Lasnamäel keskuse avamine ei jää kuigi kaugesse tulevikku.

Eelmine aasta oli munitsipaalperearstikeskusel võrreldes eelneva kolme aastaga kõige edukam, kuna kahjumi asemel teeniti kasumit. Teisalt on MuPAKil aga rohkem finantse kui mõnel harilikul perearstikeskusel, sest lisaks haigekassa lepinguga saadavale summale saadakse lisa ka linnaeelarvest. "2014. aastal 153 000 eurot – toetus linnaeelarvest," ütles Merilind. "Kahjuks on ebaaus konkurents."

Teriku hinnangul pole linnalt rahastuse saamine teiste suhtes ebaõiglane, kuna linn on ettevõtte omanik. "Teised toimetavad ju ka ärilistel alustel ja lihtsalt nende omanik on teine," sõnas Terik ning märkis, et teenitud kasum jääb linna rahakotti. Tulu on Teriku hinnangul mõistlik hoida esmatasandi arstiabi ja meditsiini valdkonnas, et investeerida teenuse parandamisse ja laienemisse.

Keldrima lisas, et iga asutuse alustamiseks vajatakse investeeringut ja ka Tallinna linn omanikuna on oma asutust selle laienemisel toetanud. "Omavalitsusel on seaduslik õigus pakkuda üldarstiabi teenust, mida ka mitmed omavalitsused teevad," rõhutas Keldrima.

Istung umbes korra kvartalis

Ühisele istungile keskuse nõukogu just väga sageli ei kogune. Teriku sõnul sõltub nõukogu istungite sagedus väga palju vajadusest. "Tagantjärele mõeldes kõikide erinevate koosolekute peale, mis on olnud, julgen arvata, et [istungid on toimunud] umbes korra kvartalis, paaril korral aastas," meenutas Terik. Nõukogule esitatud reeglite järgi peab istung toimuma vähemalt korra kolme kuu jooksul.

Nõukogu peamised tööülesanded on Teriku sõnul seotud omaniku järelevalvega juhatuse tööle. "Need [juhatuse otsused] on valdavalt seotud arengusuundadega, majandusaasta aruande temaatikaga. Kõik suured olulised otsused, mis juhatus teeb, käivad nõukogust läbi. Seda enam, et nõukogu esimees on doktor Keldrima, kes tegelikult ju tänu oma ametile [Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhatajana] peab juhtima ja need suunad panema," selgitas Terik.

Osaühingu Tallinna munitsipaalperearstikeskus ainuosanik on Tallinna linn, osaniku õigusi teostavad Tallinna linnavolikogu ja Tallinna linnavalitsus. Osaühingu nõukogu esimees on Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima ja nõukogu liikmed Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik ja Tallinna linnavolikogu liige ja ITK ortopeed Vladimir Rusnak. OÜ juhataja on Kristel Amjärv.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena