Teiseks: kui tööandja soovib selle ühe protsendi täpselt samale töötajale lisada, siis näiteks 1000-eurose töötasu puhul jagunevad need 10 palgafondi lisandunud eurot järgmiselt:

7,53€ brutopalk,

2,41€ sotsmaks ja

0,06€ töötuskindlustusmaks.

Brutopalgast omakorda läheb 0,15€ (või 3% maksumäära puhul 0,23€) kogumispensioniks, 0,12€ töötuskindlustuseks ja 1,45€ tulumaksuks. Töötaja saab kätte 5,74 kuni 5,81 eurot kuus. Ülejäänud neli eurot sentidega läheb nii ehk teisiti maksudena riigile.

Üheprotsendine maksualandus tekitab riigile tegelikult vaid umbes pooleprotsendise maksutulu vähenemise. Ja ma ei usu, et Riigikantselei kõrgepalgalised nõunikud ei osanud seda arvesse võtta. Excel on väga hea töövahend. Tuleb vaid osata seda kasutada.

Kolmandaks: See keskmine palk 1000€ on enamusele täiesti kättesaamatu summa. Targem oleks arvestada mediaanpalgaga. Mediaanpalgast on töötajale maksumuudatuse tõttu kätte jääv summa oluliselt väiksem.

Neljandaks: kas see lisanduv üks protsent ikka jääb tööandjale kasumina kätte, et ta saab seda tagasi palgafondi suunata? Ka tööandjal on transpordikulud nii materjali kohaletoomiseks kui valmiskauba väljaveoks, mida kütuseaktsiis suurendab. Ka kasutatavad materjalid ja teenused kallinevad, sest nende hinnaski on mingil määral transpordikulusid, mida aktsiisimaks tõstab. Mõnel firmal on ka töötajate transpordikulud. Lisaks kütab aktsiisitõus üldist hinnatõusu ja sellega koos kõigi kulude suurenemist. Karta on, et nii mõnigi tööandja lihtsalt ei saa seda ühte protsenti palgafondi jätta.

Viiendaks: nagu öeldud, aktsiisi tõus tõstab enamiku kaupade ja teenuste maksumust – miski ei toimu minu ukse ees, kõik tuleb kohale transportida. Minu igapäevased kulud suurenevad automaatselt, tulud mitte.

Lisaks seisis Riigikantselei tabelis, et ainult kolmanda lapse toetus tõuseb 300 euroni, neljas ja viies laps aga saavad endiselt 100 eurot. Kas siis edasised lapsed on tõesti nii palju vähem väärt kui kolmas laps?

Mina olen oma kolm last üles kasvatanud ja toetuse-ealised nad tänavu enam pole. Minu tööandja puhul on väga kahtlane, kas ta raatsib sellest maksumäära protsendisest alandamisest poolt mu palgale lisada. Ma ei osta bensiini paar-kolm liitrit aastas, vaid palju, palju rohkem. Reformikaid ma ei valinud ja kogu sellest demagoogiast olen hämmeldunud. Mingit võitu ma küll kusagil ei näe.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena