DELFI FOTOD ja VIDEO: Värvikamad küsimused riigikogu lahtiste uste päevalt: kas kana saab olla kuke poeg?
Riigikogu tähistab täna oma 96. sünnipäeva traditsioonilise lahtiste uste päevaga, mil Toompea loss on külalistele avatud. Kell 13 toimunud infotunnis vastasid ministrid külaliste küsimustele.
Riigikogu istungisaalis sai kell 13-14 toimuval infotunnil esitada küsimusi haridus- ja teadusminister Jürgen Ligile, justiitsminister Urmas Reinsalule ja kultuuriminister Indrek Saarele.
Küsimused puudutasid nii ametnike kompensatsioone, spordikulude hüvitisi, haldusreformi, laste sõltuvust arvutite suhtes, sotsiaalhoolekannet, kust saada raha õpetajate palkade tõstmiseks, kuidas lahendada struktuurse tööpuuduse probleemi ning millal võib oodata kultuuriürituste käibemaksu langust üheksale protsendile.
Samuti küsis üks proua järgmist: "Kui üksikus metsatalus elab väike vanaema, kes on kaitseliidu liige, kes omab relvluba ja relva, kas tema tohib öösel õue tulnud röövlid kohe maha lasta?"
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et inimene tohib inimese vastu relva kasutada. "Seda tohib teha politsei, ründe tõrjumiseks; kurjategija kinnipidamiseks. Seda tohib teha iga inimene, mitte kurjategija tabamiseks ja kahjustamiseks, vaid enesekaitseks. Enesekaitse peab olema proportsioonis ja kooskõlas tegeliku ründajaga. Kui kiputakse elu kallale, on inimesel õigus ennast kaitsta relvaga."
Ministritele esitati ka filosoofilisemat laadi küsimusi: kas nad on rahul oma ametikohaga ning viidates Keskerakonna ja Reformierakonna erimeelsustele: "Kas kana võib olla kuke poeg või siis kas kana saab olla kuke poeg?"
Jürgen Ligi vastas, et Reformierakonnal on endiselt Keskerakonnaga erimeelsused. "See on paratamatu, et parlamendis jääb peale enamuse tahe. Ma endiselt ei taha seda tahet teenida, ei selles, mis puudutab julgeolekupoliitikat, mis kõlas seoses Ukraina sündmustega või ka selles, mida lubasid valimisreklaamid," viitas Ligi Keskerakonna tegemistele.
Küsimusele, kuidas ollakse rahul oma ametiga vastasid nii Reinsalu kui Ligi, et mingisugust rahu selles ametis ei ole. Ligi lisas, et haridus on ilmselgelt võtmeteema, mis määrab Eesti tuleviku. "Suuremat vara Eestis ei saa olla kui targemad ja tublimad inimesed," ütles ta.
Kultuuriminister Indrek Saar sõnas, et on väga rahul. "Kuigi valitsuses on kõik ministrid väga olulised, siis mina arvan, et olen kõige olulisem minister ja olen väga rahul."
Üks külaline täheldas, et vaadates 13. riigikogu koosseisu, siis 101 liikmest ei ole ühtegi majandusharidusega inimest ega ka magistriharidusega juristi. Ta küsis, kas riigikogu suudab hoida riiki kindlal kursil, kui rahva esindajateks on kultuuritöötajad, õpetajad ja sportlased.
Reinsalu vastas, et saalis on rahva esindajad ja nad on läbilõige Eesti rahvast. Ministri sõnul on kindlasti haridus kasuks, kuid valitsusel on abiks nõunike meeskond ning riigikogu töö on elukestev õpe. "Õppimine ja enesetäiendamine ei piirdu üksnes koolipingiga. Rahvaesindajatele on olnud ka see üks täiendav eriharidus lisaks," ütles Reinsalu.
Külaliste seas võttis sõna ka kolm korda riigikogu ja ühe korra europarlamendi valimistel osalenud üksikkandidaat Svetlana Ivnitskaja, kes nimetas end ainsaks legitiimseks rahvaesindajaks Eestis ja kritiseeris ministeeriumite arvu.
Küsimusele, kuidas vähendada laste sõltuvust arvutite suhtes, vastas Ligi, et tegemist on koduse kontrolli ja väärtushinnangute küsimusega. Haridus- ja teadusministri Ligi lisas, et kuigi koolis kasutatakse digitaalvahendeid järjest rohkem, on raamatutel teistmoodi väärtus kui elektroonikal. "Pall kätte lastele sagedamini," ütles Ligi ja täpsustas, et laste huvitegevust plaanitakse rahastada ka riigi poolt, mitte ainult omavalitsuste poolt.
Raha õpetajate palkade tõstmiseks saab maksudest, ka aktiisidest, millega rahastatakse pensione, lastetoetusi, õpetajate palku. "Meie eelarve seis nüüd valimistel välja käidud soovidega seoses ja halvenenud majandusprognoosi tõttu on väga pingeline ja palju pingutustest on minu haldusalas," ütles Ligi. Ta lisas, et haridusele kulutatakse iseenesest palju raha, aga palkade osakaal hariduskuludes on väiksem ning liiga palju on muid kulutusi, näiteks kinnisvarakulusid. "Meil on kõigis haridusvaldkondades väga suured mahud kinnisvara poolest, aga kõvasti on langenud õppijate hulk - kuidas seda raha suunata õppekvaliteeti ja õpetajate palkadesse," tõi Ligi välja murekoha.
Riigikogu esimees Eiki Nestor kommenteeris infotunni lõpus, et tegemist oli selle aasta kõige asjalikuma infotunniga.
