Lugeja: Riigikantselei totrast analüüsist ei saa ükski päris inimene aru, kas ta tegelikult võidab või kaotab
Kogu lugupidamise juures Riigikantselei vastu, tekib nende koostatud analüüsi kohta paar väga lihtsat küsimust: milleks ja kellele selliste tabelite koostamist ja niisugust analüüsi vaja on, ning mida see meile näitab või annab?
Ja lihtne on ka vastata: tegemist on täiesti mõttetu analüüsi ja tabelitega, mis ei anna teabe osas mingit lisaväärtust, kuna lähteandmed, millele antud analüüs ja tabelid tuginevad, on meelevaldsed või eksitavad:
1. Aluseks on võetud keskmine brutopalk: 1038 eurot. Samas ei ole välja toodud, kui suur osa elanikkonnast sellist palka teenib, ehk siis lähtuvalt antud näitajast, kui suurt osa elanikkonnast nimetatud tabelid tegelikult konkreetselt puudutavad. Lähtuda eeldusest, et kõik teenivad Eesti keskmist palka, on naeruväärne, seega laiendada nendes tabelites välja toodud näitajaid kõigile, on puhas populism.
2. Täiesti alusetu on eeldada, et sotsiaalmaksu langetamine ühe protsendi võrra, mis on ettevõtja jaoks niikuinii marginaalne, tõstab automaatselt inimeste palkasid. Huvitav oleks teada saada, millisele majandusteooriale selline eeldus tugineb. Sotsiaalmaksu langetamine ei ole ettevõtja jaoks mingi sihtotstarbeline kokkuhoid, mille ta peab suunama palkadesse.
Mõne poliitiku helesinise unistusena on kuulda olnud isegi seda, et ettevõtja hakkab tänu sotsiaalmaksu langetamisele looma uusi töökohti! No kuulge... Ettevõtja võib suunata nn kokkuhoitud vahendid ükskõik kuhu, näiteks investeerida või korraldada töötajatele saunapidusid. Ettevõtja tõstab ja langetab palka ikka vastavalt Eesti, Euroopa, maailma ja ettevõtte enda majanduslikule olukorrale.
3. Milleks teha analüüsi, võttes arvesse ainult otsest kütusekulu ja jättes mugavalt välja muud kulud, mis sellega paratamatult kaasnevad? Otsene kütusekulu on seotud enamiku majandusvaldkondadega. Kasutada analüüsis näitajana ainult otsest kulu on täiesti mõttetu ja selline analüüs ei näita meile mitte midagi sisulist.
Sellise analüüsi järgi ei ole ükski üksikisik ega peretüüp suuteline tegelikult aru saama, kas nad jäävad kokkuvõttes reaalselt plussi või miinusesse.
PS. Ka analüüsis välja toodud peretoetused puudutavad ainult kindlat gruppi inimesi, ja nende osakaalu pole märgitud.
