Lugeja: tahtsin panna uuele tänavale võrukeelset nime, aga ei lubatud, kuna venekeelsed ei oskavat seda hääldada

Mõned aastad tagasi tuli minu maja ees kulgevale uuele tänavale ka nimi panna. Pakkusin linnasakstele välja nime Rüä tänav, mis on Lõuna-Eesti jaoks igati sobilik, sest võrukeelne "Rüä" tähendab põhjaeesti keeles "Rukki". Kuuldes sellisest veidrast nimest, said linnasaksad kohe kreepsu.

Abilinnapea kukkus hädaldama, et sellist nime ei tohi tänavale panna, sest sõna "Rüä" ei suutvat venekeelsed inimesed välja hääldada. Püüdsin neile seletada, et me ei peaks Eestis lähtuma vene keelest, aga nende nõue jäi siiski kehtima.

Muide, tõepoolest puudub eesti kirjakeeles täishäälikuühend "üä" – sellist sõna, kus selline ühend oleks, pole põhjaeesti keeles sootuks olemas, aga võru keeles siiski on selliseid sõnu, näiteks "rüä" (rukki) ja "süä" (süda).

Linnasakstega vaidlemine tulemust ei toonud, sest nemad leidsid, et Eesti kohanimed peavad olema ka venekeelsetele kergesti hääldatavad. Pakkusin neile siis välja uue nime: Kirde tänav, millega jäädi minu õnneks rahule, sest tänav on tõepoolest kirdesuunaline.

Ajalooliselt oleks õigem olnud siiski Rüä tänav, aga kuna targem annab järele, siis loobusin vaidlusest. Ei jaksanud linnasakstele selgeks teha, miks on võru keel Lõuna-Eestis tähtsam kui vene keel.