DELFI VIDEO: Taavi Rõivas eitab, et Eesti väldib armeenlaste tapatalgute nimetamist genotsiidiks Türgi survel
24. aprillil sada aastat tagasi algasid Osmani impeeriumis armeenlaste massilised tapatalgud, mida ajaloolased nimetavad armeenlaste genotsiidiks. Türgi on aga raevukalt sõna "genotsiid" kasutamise vastu, sest Türgi ametliku versiooni kohaselt olid tapatalgud vastastikused ja ka armeenlaste kätel oli palju verd.
Suurema osa ajaloolaste hinnangul on Türgi valitsuse versioon jama. Genotsiidiks nimetas saja aasta taguseid tapatalguid hiljuti nii paavst kui ka Saksa president Joachim Gauck.
Eesti poliitikud on selles küsimuses vältinud sõna "genotsiid" kasutamist. Peaminister Taavi Rõivas ütles möödunud nädalal, et tema mõistab tollal toimunu ühemõtteliselt hukka.
"Igasugused sellised inimsusevastased teod, kus tuhanded, antud juhul isegi erinevatel hinnangutel enam kui miljon inimest hukka said, on minu hinnangul ühemõtteliselt hukkamõistetavad sõltumata sellest, kas seda nimetada tragöödiaks või ka mõne karmima sõnaga," ütles Rõivas Delfile.
Ajaloolased nimetavad seda üsna üksmeelselt genotsiidiks. Kas see on ka Eesti riigi seisukoht?
„Ega iseenesest see sõna ei muuda seda vähem või rohkem taunitavaks. See, mis toimus, väärib igal juhul hukkamõistu, see, et me ametlikult nimetame seda tragöödiaks, ei tähenda, et me kuidagi vähem seda hukka mõistaks. Samamoodi võib ju tuua paralleeli ka Ukrainast, kust ametliku legaaldefinitsiooni järgi ei toimu praegu sõda, aga nii minu kui väga paljude teiste Eesti poliitikute keel tõrgub seda millekski muuks kui sõjaks nimetamast. Me teame, et de facto toimub vägagi intensiivne sõjategevus ka praegu, kui seal on justkui vaherahu kehtimas. Samas, nii Ukraina enda legaaldefinitsioon kui ka väga rangelt jälgides rahvusvaheline õigus ütleb, et tegemist ei ole sõjaga. Sellise peene legaaldefinitsiooni otsimine on alati laiema konsensuse otsimine, aga see ei tähenda, et kõik sellised tragöödiad hukkamõistu ei vääriks, kui seda näiteks „genotsiidiks“ ametlikus keeles ei nimetata," selgitas Rõivas.
Rõivas ütles, et tema ei soovi sada aastat tagasi toimunule legaaldefinitsiooni anda, kuid ta ei kõhkle hetkekski seda hukka mõistmast.
"Las see, milline see täpne õiguspärane legaaldefinitsioon on, las see jääda rahvusvahelise õiguse ekspertidele ja ajaloolastele. Ma ei tunne end sedavõrd tugevana, et ma peaksin asuma nendega vaidlusesse legaaldefinitsiooni üle."
Rõivas ütles, et Eesti soovimatus kasutada sõna "genotsiid" ei tulene Türgi riigi survest.
Eesti poliitikutest on tapatalguid "genotsiidiks" nimetanud Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam (IRL), kes pöördus Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni poole üleskutsega tunnistada selgelt ilma diplomaatiliste nüanssideta, et mõrv on mõrv ja genotsiid on genotsiid.
