Sofi Oksanen: Soome oli Nõukogude Liidu edulugu

Eesti juurtega Soome kirjanik Sofi Oksanen pidas laupäeval Riias seminaril „Writers and power in Europe“ („Kirjanikud ja võim Euroopas“) kõne „Lõvi puuris“, mille lõpuosas andis poleemilise ülevaate Eesti ja Vladimir Putini suhetest ning soometumisest, vahendab Ilta-Sanomat.

„1993. aastal tunnistas Venemaa, et Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Pärast seda olukord aegamisi pingestus. Balti riikide vastu peetud informatsioonisõda on jätkunud alates 1990. aastatest ja selle fookuses on püsinud ajalugu.

Balti riigid on sunnitud endiselt võitlema õiguse eest kirjutada oma ajalugu ja see kaitselahing on Putini võimuletulekuga ägenenud. Moskva on Eesti okupeerimist korduvalt eitanud ning iseseisvust nimetatakse anomaaliaks ja erandiks.

Kui soomlased võtsid soometumise kõige kibedamatel aegadel Lenini oma iseseisvuse tagajaks ja tuletasid Nõukogude juhtkonnale meelde, et Lenin andis meile iseseisvuse, tsementeerib Putini isikumüüt aga Moskva Eesti-kompleksi.

Me ei tea, mis on Putini isikumüüdis õieti tõsi, aga avalikult on räägitud, et tema NKVD sabotaažikompaniisse kuulunud isa ei saanud eestlastelt sooja vastuvõttu, kui oli Eestis operatsiooni läbi viimas. Loo järgi palus isa eestlastelt süüa, aga vastikud eestlased andsid mehe sakslastele välja.

Loos on ebaloogilisusi ja selle tõepärasus pole teada, kuid see legend teeb eestlastest rahva isa petjad. Juba see on oivaline alus Moskva Eesti-vihale.

Putini lähikonda kuulub ka teisi, kes on Nõukogude Eestis aega veetnud. Ka neil on vastavaid lugusid, mida nad on ajakirjandusele rääkinud. Kui muidu hoolikalt oma privaatsust jälgivad inimesed jagavad äkki avalikult isiklikke kogemusi, on põhjust kahtlustada nende motiivi, seda enam, kui kõne all on Venemaad juhtivad tegelased.

Ka sellised lood on osa Venemaa Eesti vastu peetavast informatsioonisõjast.

Putini isikumüüdis on NKVD ametkond, mille heaks töötamine on auasi. Eesti jaoks on NKVD ametkond, mis pani toime küüditamised.

Erinevalt Eestist ei pidanud Soome vajalikuks luua pärast Nõukogude Liidu lagunemist uut keelt ja mõistestikku Venemaaga seotud avaliku kõne jaoks. Seetõttu on avaliku retoorika erinevus soometumise aja Venemaad puudutavad kõnega endiselt habras, eriti poliitiline retoorika on sellele aldis.

Soomes ei olda sama teadlikud kui Eestis sellest, kuidas keel ja väljendid lõid nõukogude tegelikkust – ja ka soometunud tegelikkust, seisundit.

Soometunud aja isiklike kogemuste kogumist ei ole Soomes peetud samasuguseks rahvuslikuks ülesandeks nagu Eestis nõukogude aja isiklike kogemuste kogumist.

Soomes tegeldakse küll sõjaajamälestustega ja neist tehakse näiteks lisasid õhtulehtedesse pealkirjaga „Ja rahvas võitles“. Pealkirjale ei ole vaja lisada, kelle vastu, ja näiteks pealkiri „Kui võideldi Venemaa vastu“ oleks väga ebatõenäoline, sest see sisaldab sõnapaari Venemaa ja vastu ning soometumise alateadvus võiks kahtlustada, et Venemaa võiks sellest kuidagi ärrituda.

Soomes peeti just parlamendivalimised ja vana soometunud retoorika tuli jälle esile. Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Soome suurima partei, keskerakonna esimehed ütlesid televisioonis, et Venemaad ei tohi ohuks nimetada.

Seda sellest hoolimata, et näiteks Vene lennukid, mis lendavad väljalülitatud transponderitega, on oht turvalisusele ja ka Soome vastu on suunatud hübriidsõja alla kuuluvaid tegevusi.

Eestis oleks väga raske kujutleda, et poliitikud kasutaksid nõukogude retoorikat – ja kui keegi kasutab, teavad kõik, kust see isik oma palka saab. Soomes seevastu kasutatakse poliitilises kõnes väga hooletult soometumise aja ja isegi nõukogude propaganda toodetud väljendeid, ilma nende tausta mürgisust teadvustamata.

Soometumise aja avalik kõne ja see, kuidas kooliõpikud kasutasid Moskva heaks kiidetud keelt Nõukogude Liidu kohta, kasvatas Soomest maa, kus alateadvust on õpetatud vältima ebasobivaid väljendeid Venemaaga seoses. Et teadlikku ja avalikku ja kõikehõlmavat korrigeerimist ja analüüsi selle tagajärgede kohta ei ole tehtud, loob soometumine meil endiselt tegelikkust.

Soometunud Soome oli Nõukogude Liidu edulugu. See oli vaateaken, mis näitas muule maailmale, et Nõukogude Liit oli suuteline naaberriigiga sõpruses elama. Samal ajal püsis riik Nõukogude Liidu majandusliku lõa otsas.

Et tegemist oli õnnestunud projektiga, ei ole ime, et tänapäeva Venemaal on soov soometada ka teisi riike. Natsionalist Aleksandr Dugini sõnul tuleb soometada kogu Euroopa.“