Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professor Anu Toots tegi riigikogule ettekande aktiivse valimisea langetamise mõjudest. Aktiivne valimisiga on vanus, kust alates on inimesel õigus valimistel hääletada.
Eestis on 16–17-aastaseid noori umbes 24 000. Kui eeldada, et neist tuleb valima keskmiselt ligi 60 protsenti, siis võiks see tähendada 14 000–15 000 valija lisandumist. Põhiküsimuseks on, kas Eesti noored on valmis alates 16-aastaselt kohaliku omavalitsuse valimistel osalema.
Aasta tagasi toimus Tallinna ülikooli riigiteaduste instituudis rahvusvaheline konverents "Aktiivse valimisea langetamise mõjud ja võimalused", kus noored vanuses 16-17 jagasid osaluskohvikutes oma mõtteid sel teemal. Anu Toots ütles Delfile, et noored on valimisteks valmis täpselt samamoodi nagu täiskasvanud valija. See selgus nii rahvusvaheliselt konverentsilt kui ka tehtud fookusgrupi intervjuudest. "Seda pilti on päris mitme nurga alt ja loomulikult ei ole ma üleliia optimistlik, ma annan hästi aru, et on mitte väike osa noori, keda kogu see asi jätab täiesti külmaks, on mitte väike osa noori, kes on valimisea langetamise vastu. Nii nagu ühiskond ise on kirju, on ka noorte endi hulgas igasuguseid arvamusi," ütles Toots.
"Põhikriitika on parteide aadressil: parteid on väga ühte nägu, korrumpeerunud, ei kuula inimesi. See on domineeriv," ütles Toots.
Rohkem poliitilist harimist
Fookusgrupi intervjuud viidi läbi nii üldhariduskoolides kui kutsekoolides ning konkreetse erakonna noortekoguga olid seotud mõned ükskikud noored. Samuti paistis silma, et kutsekooli noored on poliitika suhtes skeptilisemad ja rohkem protestivaimus kui üldhariduskooli õpilased. "Võib spekuleerida, et Eestis kipuvad paraku kutsehariduskooli minema need õpilased, kelle õppetulemused ei ole kõige kõrgemad. Mitmetest uuringutest nii Eestis kui rahvusvaheliselt on teada, et positiivsed hoiakud valimiskäitumise suhtes on seotud ikka kõrgemate teadmistega," tõi Toots välja.
Valimisea langetamisega käsikäes tuleb edendada noorte poliitilist teadlikkust ja kaasatust. "Kui põhiseadust ja sellele vastavalt valimisseadust muuta, peaks tõsine töö alles algama. Koolide ühiskonnaõpetuse programmis on valija koolitust ikkagi väga vähe. Õpitakse selgeks, mida tähendab hääleõiguse omamine, kandideerimisõigused ja milline on valimissüsteem, natuke on juttu valimiskampaania poliitkommunikatsioonist ja see on kõik - on veel pikk maa minna."
Siin toob Toots välja veel ühe kitsaskoha kutseharidussüsteemis: kutseharidussüsteemis peab õppur omandama nii üldhariduslikud pädevused kui erialapädevused. "Eks on selge, et kui kuskilt näpistatakse, siis üldpädevustelt. On keeruline aega leida." Samuti toob Toots välja õpetajate küsimuse: kas õpetajad on sisuliselt ja ka emotsionaalselt ette valmistatud uues olukorras töötamiseks.
Parteide surve koolidele suureneks
On selge, et parteide surve koolidele suureneb: koolid lisanduvad nende kohtade nimekirja, kuhu valmiskampaaniat laiendada saaks. "Vale oleks see, et erakondi ja valimiskampaaniaid üldse kooli ei lasta. Samuti oleks vale see, kui kooli normaalne töörütm ja õhustik on rikutud, kui läheb hüsteerilseks kampaaniaks kätte," sõnas Toots.
Kui valimsea alandamise eelnõu heaks kiidetakse, on tegemist vaid jäämäe tipuga ning tõelised muutused alles algavad. "Mulle tundub, et kõiki neid "mutrikesi" ei saa jälle õigusaktide või mingite rakendusaktidega paika panna, siin on palju just hariduslikku komponenti ja need on palju keerulisemad valikud."
Kas muutus üldse reaalselt midagi mõjutama hakkab, on Tootsi sõnul raske öelda. "Efekt ei saa olla mingis kindlasti omavalitsuses. Kui küsida, et kui efekti pole, miks siis üldse mässata, siis see, kas ühes vallas hakatakse noorte huvidega arvestama, oleneb noorte endi jõupingutustest: mitte ainult erakonnad ei võitle valijate hääle eest vaid valijad peavad võitlema erakondade tähelepanu eest."
Noorte valimisea langetamise idee põhiline eestvedaja on Eesti Noorteühenduste Liit, kes tegi riigikogu põhiseaduskomisjonile ettekande valimisea langetamisega kaasnevatest muudatustest. Näiteks on seal riskina välja toodud, et õpetajatele ja koolijuhtidele võib segaseks jääda piir poliitpropaganda ja neutraalse poliitiliste seisukohtade tutvustamise vahel. Samas ollakse seisukohal, et ühiskond on taoliseks muudatuseks valmis.
Vananeva ühiskonna tagajärg
41 riigikogu liikme algatatud eelnõu Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks eesmärgiks on läbi valimisea alandamise kaasata senisest enam noori inimesi kohaliku elu avalike asjade arutamisse ja otsustamisse, seisab riigikogu kodulehel.
Seaduse lõplikul vastuvõtmisel saaksid järgmistel kohalikel valimistel 2017. aastal oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased noored. Eelnõu algatajad märgivad eelnõu seletuskirjas, et Eesti ühiskond järjest vananeb, mistõttu vanemaealised omavad üha rohkem valimistel kaalu ning üha eakamad langetavad otsuseid ka noorte elu puudutavates küsimustes. Valimisea langetamine tõstaks valimisõigust omavate inimeste seas noorte osakaalu.
Muudatus võiks algatajate hinnangul kaasa tuua noorte huvi kasvu poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu suhtes. Just kohaliku omavalitsuse tasandil tehakse enam noori puudutavaid otsuseid – näiteks koolivõrgu, spordirajatiste, vaba aja veetmise võimaluste kohta.
Eelnõu jõustamiseks seadusena peab selle heaks kiitma kaks järjestikust Riigikogu. Eelmine riigikogu kiitis eelnõu heaks 11. veebruaril. Seaduse lõplikul vastuvõtmisel saaksid järgmistel kohalikel valimistel 2017. aastal oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased noored.
Kas valimisea langetamine on inimeste arvates hea mõte, vaata SIIT.
