Viimastel nädalatel on valitsuse esindajad väljendanud arvamust, et Eesti peab panustama Aafrikast tulevate immigrantide probleemi lahendamisse. Õhku on aga jäänud küsimärk, millisel kombel seda kavatsetakse teha. Lõuna-Euroopa poliitikutelt kostub üha rohkem soovi jagada illegaalid Euroopa Liidu riikide vahel proportsionaalselt.

RÜE leiab, et Euroopa välispiiri kaitsmine tuleb kiiresti ja radikaalselt ümber korraldada. Euroopas kehtivad reeglid legaalseks immigratsiooniks ja nendest reeglitest tuleb kinni pidada. Ebaseadusliku inimesteveo tolereerimine Vahemerel sigitab vaid õnneotsijaid juurde. Pealegi ei oska täna keegi öelda, kes need niinimetatud põgenikud on. Keegi ei tea nende päritolu ega tausta. Võib-olla on nende seas kriminaalkurjategijaid või kogunisti sõjakurjategijaid? Võlgadest kõrvalehoidjaid või lihtsalt aferiste? Milliseid nakkushaigusi võivad nad Euroopasse kanda? Küsimusi on, vastuseid mitte.

Euroopa Liit seisab ise silmitsi tõsiste majandusprobleemidega. Sellises olukorras kümnete tuhandete aafriklaste invasioon Euroopa riikide sotsiaalsüsteemidele tekitab veelgi suuremat majandussurutist ja pingeid erinevate huvigruppide vahel.

Eesti niigi habras sotsiaalsüsteem on ohus kui meie oma abivajavate kümnete tuhandete laste, töötute või eakate arvelt hakatakse toetama Eesti identiteeti ja julgeolekut ohustavaid tegelasi. Arvestades Eesti valitsuse tagatoapoliitika praktikat, kardame seda, et ühel heal päeval teatatakse Toompealt, et nüüd avame Eesti piiri. Rahva seas levib kartus, et valitsus annab järgi Brüsseli survele paigutada Aafrika immigrante Eestisse. Tahame teada, kas vastab tõele sotsiaaltöötajate seas leviv kuuldus, nagu plaanitakse Eestisse lastekodu mitmele tuhandele Musta Mandri lapsele? RÜE leiab, et Eesti avalikkusel on õigus olla informeeritud valitsuse plaanidest antud küsimustes.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena