Suurõppusel Siilil läheb tänasest vihasteks lahinguteks
1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Aron Kalmuse sõnul on tema üksused eelseisvateks lahinguteks valmis – koostegevusõpe on edukalt lõppenud ja on alanud eelseisvate operatsioonide ettevalmistus.
"Hea meel on näha, et sõdurite motivatsioon on kõrge, reservväelastel kohati isegi kõrgem kui ajateenijatel. Eelseisvatelt päevadelt ootan, et minu sõdurid ja ohvitserid õpivad läbi viima taktikalisi operatsioone brigaadi koosseisus ning, et üksuste kõiki võimekusi asjakohaselt kasutatakse," ütles kolonelleitnant Kalmus. "Samuti on koostöö liitlastega väga hea kogemus, seda nii juhtimiskogemuse kui ka õhutõrje kasutamise kohapealt. Nad on viimastel päevadel aktiivselt osalenud väljaõppe korraldamises, kuidas integreerida õhutoetust maaväe taktikalistesse ülesannetesse."
Kolm päeva kestvad lahingud algavad vastase pealetungiga ja 1. jalaväebrigaadi viivituslahinguga Ida-Virumaal. Ülehomme, 11. mail jätkavad vastase jõud pealetungi ja 1. jalaväebrigaad viivituslahinguid ning liigutakse lääne poole.
Õppuse Siil mängukeskuse ülema kolonel Martin Heremi sõnul peab Siili taktikaline harjutus ja lahinguülesannete täitmine harjutama kokku ajateenijate ja reservväelaste üksused ning arendama koostööd liitlastega.
"Õppelahingutes teevad üle poole taktikalistest otsustest puusepad, taksojuhid ja õpetajad, mis põhinevad tegevväelaste plaanidel. Samuti koostöö liitlastega õhus ja maal, tankides ja saabastes on julgustav ja arendav. Nad jagavad õppusel ühist eesmärki ja harjutavad üksteisest aru saama," ütles kolonel Herem.
Õppusel rakendavad üksused lahingukogemusi ja oskusi reaalsele sõjaolukorrale võimalikult lähedastes tingimustes. Lahingute stsenaarium muutub pidevalt vastavalt tegevuse käigus kujunevale situatsioonile. Taktikalistes harjutustes hinnatakse nii eri tasandite staapide tööd planeerimisel ja juhtimisel, kui ka brigaadi allüksuste omavahelist koostööd lahingülesannete täitmisel.
Õppusel Siil eelnes õppelahingutele neli päeva, mis hõlmas üksuste formeerimist ja väljaõpet.
Kolonel Heremi hinnangul olid need neli päeva õppuse kaalukaim ja olulisim osa. "Kaitseväe treenimine toimus õppuse esimeses etapis, nendel päevadel testisime kaitseväe juhtimist ja logistikat ning oma kodanike valmidust. Selles etapis oli suur roll reservväelastel, ilma nendeta poleks meil midagi õppida olnud," ütles kolonel Herem.
Rahvusvahelisse üksusesse kuuluvad 2. jalaväebrigaadi pataljon, mis koosneb Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijatest ja 1. jalaväebrigaadi pioneeri, luure, ja tankitõrjerühmast ning tagalapataljoni reservväelastest. Samuti Ameerika Ühendriikide kompanii, mis koosneb ühest tankirühmast ja kahest rühmast õhudessantväelastest ning Ühendkuningriigi jalaväekompanii.
Neile vastu astuv 1. jalaväebrigaad koosneb Kalevi, Viru ja Scoutspataljonidest ning pioneeri-, suurtükiväe-, õhutõrje- ja tagalapataljonidest, lisaks luure- tankitõrje- ja staabikompaniid. Samuti on mõlemal brigaadil kasutada õhutoetus, mida etendavad õppusel osalevad liitlaste lennukid. Mõlemas jalaväebrigaadis on reservväelased, ajateenijad kes juba paari nädala pärast on samuti reservväelased, ja tegevväelased.
