GRAAFIK: Vaata, milline on liiklustrahvide ja sissetulekute suhe mujal Euroopas!

Järgmisel aastal muutub väärteo trahviühiku määr kaks ja pool korda kõrgemaks kui praegu. Valitsuse hinnangul peab seda tõstma, kuna praegune määr pärineb enam kui kümne aasta tagusest ajast ning trahvid on muutunud võrreldes sissetulekutega liiga väikeseks. Aga kas ikka on? Vaatame ühe lihtsa liiklustrahvi näitel, millised on meie olemasolevad ja tulevased trahvid võrreldes ülejäänud Euroopaga.

Hetkel on meie trahviühiku väärtus 4 eurot, varsti aga 10. Väärteo eest saab teha trahvi 3 kuni 300 ühikut, seega praegu on minimaalne trahv 12 ja maksimaalne 1200 eurot, uuest aastast aga vastavalt 30 ja 3000.

Hiljutises Päevalehe artiklis kinnitasid ametnikud, et trahvimäärade 150-protsendine tõus ei tähenda automaatselt, et nüüd hakataksegi kõigile nii palju suuremaid trahve tegema. Nii justiitsministeeriumi kui ka politsei esindajad rahustasid lugejaid, et keskmine trahv ei tohiks kohe kaks ja pool korda suuremaks minna – pigem poolteist.

Oletame, et nad räägivad õigust. Oleme veel topelt-optimistlikud ja oletame, et järgmiseks aastaks tõuseb Eesti keskmine netopalk võrreldes eelmise aasta lõpuga viie protsendi võrra. Vaatame nüüd, millised on erinevate Euroopa riikide keskmised netopalgad ja harilikud liiklustrahvid, näiteks kiiruseületamise eest 20 km/h.

Eesti keskmine trahv kiiruseületamise eest 20 km/h on praegu 61 eurot, mis moodustab eelmise aasta viimase kvartali keskmisest netopalgast 7,3% – poole rohkem kui Soomes ja kaks korda rohkem kui Lätis. Õigupoolest on Euroopast raske leida riiki, kus see vahekord oleks veel valusam.

Isegi kui uskuda ametnike juttu, et trahvid tõusevad ainult 1,5 korda ja mitte 2,5 korda, läheme me suhtelises mõttes mööda isegi Rootsist ning jõuame absoluutväärtuse poolest umbes samale tasemele, kus on praegu Suurbritannia. Suurbritannias on üle kolme korra suuremad palgad kui meil.

Juhul kui keskmine trahv peaks siiski kasvama sama palju kui ühe trahviühiku määr, peab keskmine eestlane hakkama tuleval aastal väikese kiiruseületamise eest välja käima umbes 17 protsenti oma kuupalgast. Mujal Euroopas on see protsent reeglina alla viie.

Andmed on kogutud Wikipediast ja veebilehelt www.speedingeurope.com. Riikide puhul, kus linnas, maanteel ning kiirteel tehakse erineva suurusega trahve, on kasutatud andmeid maantee kohta.