Euroopa Liit on näidanud viimase pooleteise aasta jooksul välis- ja julgeolekupoliitilist ühtsust, mida on kujundanud paljuski Saksamaa kantsler Angela Merkel, tõdes Eesti riigipea.

Kui Euroopa Liidu naabruses sõjalise jõuga rikutakse seni kehtinud rahvusvahelise suhtlemise reegleid, peavad sanktsioonid kehtima seni, kuni ühiselt hukkamõistetud sekkumine on lõppenud, rõhutati Berliinis toimunud kohtumistel.

Endiselt on oluline usalduse taastamine euroala ja laiemalt Euroopa Liidu reformi- ja eelarvevõimekuse suhtes. Eesti ja Saksamaa on vastutustundliku eelarvepoliitika ning ühiselt kokkulepitud stabiilsus- ja kasvupakti reeglite täitmise tulised pooldajad, kinnitas president Ilves. Tema sõnul saab solidaarsus finantsvallas hättasattunud riigi aitamiseks olla vaid vastastikune ning eeldab konkreetse riigi enda pühendumist ja vastutustunnet oma probleemide lahendamisel.

Kõneldes Eesti-Saksa majandussuhetest, ütles president Ilves, et Saksamaal neljandaks tööstusrevolutsiooniks nimetatud Industry 4.0 võiks olla koht Eesti-Saksa tihedaks koostööks, mis ühendab Eesti IT-lahendused ja Saksamaa tööstuse. Ta pidas tähtsaks Euroopa Liidu digitaalse ühisturu tekkimist, mis on eriti vajalik just väiksematele riikidele ning EL-USA vabakaubanduslepingu sõlmimist, mille kasus on Eesti ja Saksamaa veendunud.

Kohtumistel räägiti julgeolekuolukorrast NATO idatiival, mida on mõjutanud Venemaa tegevus Ukrainas ja samuti Balti riikide läheduses märgatav sõjalise aktiivsuse kasv. Saksamaa jagab meie vaateid ja panustab tublisti meie regionaalsesse julgeolekusse nii õhuturbe missioonide kui roteeruva jalaväekompaniiga. Eesti hindab seda kõrgelt. Just liitlaste maaväe kohalolu NATO idatiival on vajalik osa usutavast heidutusest, ütles president Ilves.

Kõneldes idapartnerriikidest rõhutas president Ilves, et Euroopa Liidu väljakutse on ühendusega järjest enam lõimuvaid Gruusiat, Moldovat ja Ukrainat julgustada jätkama ühiskonda ja majandust demokraatlikult ümberkorraldavaid reforme.

Kohtumistel räägiti ka ühest Euroopa ühisest väljakutsest, milleks on demokraatlikest väärtustest lahknevat paralleelreaalsust loov massiline Venemaalt lähtuv propaganda. Seda mõjutustegevust tuntakse väljendiga „Weaponization of information“.

„Sellele vastu astumiseks faktipõhise ja objektiivse informatsiooniga peab Lääs tervikuna paremini valmis olema,“ ütles president Ilves, nimetades seda demokraatlike väärtuste strateegiliseks kommunikatsiooniks. Ta tunnustas Saksa valitsust sisuka koostöö eest ETV+ telekanali ettevalmistamisel.

Täna kõneleb president Ilves Euroopa e-lõimumisest Saksamaa kaubanduskodade katusorganisatsioonis DIHK ja külastab Bayer Pharma Berliini uurimiskeskust, homme hommikul esineb ta mõjukas mõttekojas Körber Stiftung. Täna õhtul korraldatakse Berliini Kontserdimajas Arvo Pärdi autorikontsert, pärast mida annab president Ilves vastuvõtu liidupresident Gaucki auks.

Eesti riigipea pani esimese välisriigi liidrina täna pärja teenistuses langenud ja hukkunud Bundeswehri sõdurite mälestusmärgile ning 1953. aastal Ida-Berliini rahvaülestõusu mälestusmärgile.

Homme lendab president Ilves Kieli, kus kohtub Schleswig-Holsteini Liidumaa peaministri Torsten Albig'iga ning külastab Kieli Ülikooli ning Läänemere ja ookeani uuringutega tegelevat teaduskeskust GEOMAR. Neljapäeval on Eesti riigipea Hamburgis, kus kohtub valitseva linnapea Olaf Scholz'iga ning kõneleb Saksamaa liidumaade euroministrite konverentsil ja riigivisiidi puhul korraldataval Hamburgi-Eesti ärifoorumil. Ta külastab sealset rakenduskõrgkooli HSBA ning tutvub õppetöö ja praktika ühendamisega, samuti ettevõtet Kühne&Nagel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena