Lugeja: teenisin koolis kirjandite kirjutamise ja täidetud töövihikute laenamisega kõva taskuraha
Põhikooli ajal sai teenitud tubli taskuraha oma täidetud töövihiku klassikaaslastele näitamise eest. Tavaline taks oli kaks krooni ühe korra eest ning maksjaid jagus piisavalt. Ühel hetkel ähvardas mu äri vahelejäämine, kuid hea õpilasena pääsesin hoiatusega.
Levinumad õppeained, kus ei viitsitud ise vaeva näha, olid ajalugu ja matemaatika. Kodus laiselnud õpilased teadsid juba ette, et hommikul võib minu poole pöörduda ja mõne krooni eest oma õppematerjalid korda saada.
Vahetundide ajal käis vilgas ümberkirjutamine, kuni päevani, mil üks eriti agarast õpetajast korrapidaja meie klassi sisse lendas ja konfiskeeris nii minu kui ka ühe kolmelise õpilase materjalid. Loomulikult anti need üle meie klassijuhatajale, kellelt saime noomituse, et niimoodi ei ole ilus teha. Õnneks ei paljastanud keegi, et lihtsa mahakirjutamise asemel käis hoopis kenake äri.
Keskkooli ajal hakkasin raha eest teistele kirjandeid tootma. Siis sai juba suuremat raha küsida ning summad küündisid paarikümne krooni kanti. Õpetajad polnud just kõige kirkamad kriidid, ega näinud selles probleemi, kui muidu keskpärasel õpilasel kirjandi ajal järsku eriline mõttelend peale tuli.
Ühe korra pingutasin üle ka, kui vorpisin täiskasvanute gümnaasiumi õpilasele inglise keele kodutööd teha, misjärel õpetaja oli muianud ja öelnud, et tase küündis lausa ülikooli omani. Järgmine kord siis võtsin vähe rahulikumalt, et jääks usutavam mulje.
Midagi väga taunitavat ma oma tegevuses ei näe, kuna meie koolisüsteem nõuab liigset pähetuupimist, millest hilisemas elus suurt kasu pole. Pigem aitab elus edasi loogika rakendamine ja kiirete lahenduste leidmine.
