"See teema mind absoluutselt ei koti!" ehk värvikamad saadikute kuluhüvitistega seotud väljaütlemised ja skandaalid
Kui välja jätta tõik, et suurem osa saadikuid kipub oma kuluhüvitiste limiidi viimse sendini tühjaks imema, siis viimane suurem rahva rahade eest kulude hüvitamisega seotud skandaal pärineb 2012. aasta oktoobrist, kui selgus, et riigikogu liige ja reformierakondlane Andrei Korobeinik oli juba alates 2011. aasta aprillist rentinud maksumaksja kulul oma sõiduautot talle endale kuuluvalt firmalt.
Rentis autot omaenda firmalt
Nimelt maksti saadiku esitatud arvete alusel tema autorent iga kuu ligi 500 euro ulatuses kuluhüvitistest kinni, mistõttu sai Korobeinik endale iga kuu justkui 500 eurot palka lisaks. Kuigi Korobeinik tõrkus toona avalikkusele selgitusi jagamast, siis oma ühes esimeses kommentaaris viitas ta, et oleks saanud veelgi rohkem kulutada, kuid ei teinud seda.
"Kui kasutan riigikogu kuluhüvitisest 500 eurot auto peale, siis see on suur uudis. Kuluhüvitise määr on umbes 1000 eurot kuus ja lisaks ka 700 eurot eluasemekompensatsiooni. Neid ma ei kasuta - telefon, koosolekud, Tallinna korter jne on minu enda kulu," kirjutas Korobeinik enda Facebooki lehel toona. Hiljem selgus veel, et Korobeinikul puudub üldse endal ka juhiluba ning mees lõpetas nädalapäevad hiljem oma firmalt maksumaksja rahaga auto rentimise.
Tuiksoo: riigikogulased ei ole liigkasuvõtjad
2010. aastal tegi Lõunaleht põhjaliku loo toonastest Lõuna-Eestist pärit saadikutest ning nende kuluhüvitiste kasutamisest. Muuhulgas küsiti kommentaari ka nüüdseks kriminaalkaristuse saanud ja riigikogust ning Keskerakonnast seetõttu lahkunud Ester Tuiksoolt.
Tuiksoo rääkis oma selgituses Lõunalehele, et nii nagu mitmed Lõuna-Eesti päritoluga saadikud või ettevõtjad, on temagi "päris helde annetaja ja eelmisel aastal annetas väga mitmeid Lõuna-Eesti s.h. Setomaa, Võrumaa ja Põlvamaaga ja Viljandimaaga seotud algatustele ja mittetulundusühingutele".
"Seega hea küsija, riigikogulased ei ole liigkasuvõtjad, vaid väga paljud on hingega ning südamega abivalmid inimesed, oma valimispiirkonna esindajad," arvas Tuiksoo toona.
Kundla majoneesi-ja kostüümiskandaal
Vahest kõige eredam kuluhüvitistega seotud seik pärineb 2007. aastast, kui toonane keskerakondlasest saadik Jaan Kundla sattus nn majoneesiskandaali. Nimelt selgus, et ta oli 2007. aastal esitanud tööga seotud kulude katteks toidupoe ja kostüümilaenutuse arved. 450-kroonise arvega kostüümi laenutust Estonia teatrist põhjendas Kundla toona meediale väitega, et ta vajas seda Paide Vallimäel toimunud üritusel osalemiseks valijatega.
"Naljategemine käib tõsiste juttude hulka. Kostüüm oli seljas, esitasin seal päevakohase jutukese," väitis Kundla toona Õhtulehele.
Kuu aega pärast valijatele etenduse tegemist käis aga Kundla Rimi kaupluses ja ostis lõhefileed, majoneesi, leiba, saia, oliive, kastet, sinki, teed, kurki ja tomatit. Kassas tasus ta kraami eest 708 krooni. Arve viis riigikogusse. Et olla tööga seotud kulu – taas kohtumine valijatega.
Toona riigikogu vanima liikmena ametis olnud Kundla sattus veel ka mitmesse väiksemasse skandaali ja 14. aprillil 2008 teatas ta, et on esitanud avalduse Keskerakonnast lahkumiseks. Ta põhjendas oma sammu sellega, et tema isikut on seoses puhkenud skandaalidega kasutatud erakonna halvustamiseks. Samas otsustas Kundla parteituna jääda edasi Riigikogu liikmeks.
Reiljan: see teema mind absoluutselt ei koti!
Ka enne Kundla majoneesijuhtumit käis tegelikult äge debatt kuluhüvitiste teemal ning Äripäev tegi 2007. aasta kevadel tiiru riigikogus ning küsitles ette jäänud saadikuid. Kuigi saadikuid üritasid sseda teemat agaralt toona vältida, sai leht siiski nööbist kinni näiteks Villu Reiljanil. "See teema mind absoluutselt ei koti!" teatas Reiljan sammu aeglustamata ning kadus istungitesaali.
Lepikson: käige te õige kuradile!
Kuluhüvitiste teemal aususe eest auhinda andes tuleb aga kindlasti meenutada Keskerakonda kuulunud ärimeest Robert Lepiksoni, kes 2003. aastal tunnistas ausalt, et liisib riigikogust saadava hüvitise arvel Mercedest oma naisele ning ise sõidab oma firmale kuuluva Audi A8-ga.
"“Käige te õige kuradile,” oli Lepiksoni esimene reaktsioon. “Mina olen aruandekohuslane oma valijate ees ja see pole teps mitte Päevalehe asi, millega mina sõidan ja kuhu ma oma hüvitist raiskan,” vihastas toona Lepikson Eesti Päevalehe küsimustele vastates.
""Mind ajavad närvi sellised küsimused,” jätkas ta. “Ma ei taha nendest asjadest mitte kottigi teada ja minu meelest on selline uudishimu haige. Tundke huvi parem selle vastu, kes kuidas tööd teeb, mitte selle vastu, kes kuidas oma 30 protsenti kulutab," arvas saadik.
Riigikogu liikme staatuse seaduse ja riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel hüvitatakse riigikogu juhatuse otsusel praegu riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tema tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses liikme ametipalgast. Riigikogu lihtliikme ametipalk on ligi 3500 eurot.
