Ukrainas vahistatud Vene sõjaväelased: miks kodumaa meist lahti ütleb?
Vene sõltumatu ajaleht Novaja Gazeta tegi intervjuu Ukrainas vahistatud Vene sõjaväelaste Aleksandr Aleksandrovi ja Jevgeni Jerofejeviga, kes ei suuda mõista, miks kodumaa, kellele nad on vande andnud, neist lahti ütleb.
Seersant Aleksandr Aleksandrov
Seersant Aleksandrov ei suuda pisaraid tagasi hoida, kui saab Novaja Gazeta ajakirjanikult teada telekanali Rossija 24 uudisloost, milles tema naine Jekaterina räägib, et Aleksandr vabastati sõjaväeteenistusest juba 2014. aasta detsembris ning naine ei teadnud, et ta Donbassis on.
„Ütle mulle miks nii? Ma täidan ainult käsku, ma ei ole terrorist... Oli käsk! Ma andsin ju kodumaale vande!“ ütleb Aleksandrov. „Ütle, kuidas selline asi üldse võimalik on? Miks nad meist lahti ütlevad?“
Aleksandrov on sündinud 1987. aasta 7. jaanuaril Južno-Sahhalinskis ja on praegu sissekirjutatud Kirovi oblastisse, kus elavad tema vanemad. Ta on Venemaa kodanik ja Vene Föderatsiooni tegevväelane. „Igal juhul olin,“ lisab Aleksandrov.
Aleksandrov kinnitab, et nii palju kui ta ise teab ei ole ta teenistusest lahkunud ega selle kohta mingit raportit kirjutanud ning peab ennast tegevväelaseks.
Ukrainas sooviks ta olla pigem sõjavang kui palgasõdur või bandiit.
Venemaa saatkonna esindajaga Aleksandrov kohtunud ei ole.
Venemaa kaitseministeeriumi teadet, et ta ei ole Vene Föderatsiooni sõjaväelane juba alates 2014. aasta detsembrist, kuuleb ta esimest korda Novaja Gazeta ajakirjanikult.
Küsimusele, kuidas ta kommenteerib Vene võimude avaldusi, et Donbassi territooriumil Vene armeed ei ole, vastab Aleksandrov: „Nagu näete, on. Lihtsalt pole kasulik seda tunnistada.“
Avalikkusele tahab Aleksandrov öelda, et ta tahaks koju naasta ning et kedagi enam Ukrainasse ei saadetaks.
Kapten Jevgeni Jerofejev
Teine vahistatu on kapten Jerofejev. „Internetist jõuavad minuni uudised, et meist öeldakse nagu lahti, et me oleksime nagu uuest aastast vabastatud,“ räägib Jerofejev. „Mina ei ole ennast veel vabaks võtnud. On lihtsalt selline olukord, informatsioonivaakum, meie niiöelda saatkonnast keegi meie juurde ei tule, keegi meiega ei kohtu, ei räägi. Kordagi pole ma näinud meie riigi ühtegi esindajat, kuigi olen Venemaa kodanik. Ma ei tea, mis praegu üldse toimub ja kuhu kõik välja viib. Aga ma loodan, et kõik läheb hästi. Naasen vanemate, naise juurde.“
Jerofejevi sõnul täitis ta Ukrainas Štšastja lähedal lahinguülesannet, milleks oli konflikti osapoolte vaatlemine. Mingit hõivamise või hävitamise erimissiooni tal enese sõnul ei olnud. Ei olnud isegi käsku tappa, välja arvatud enesekaitseks. Vaatlemisega tegelesid nad siiski varjatult, mitte vaatlusmissiooni raames.
„Saabusin sõjaväelase staatuses, täitsin käsku, kedagi ei tapnud. Juhtus nii, et sündmused hakkasid nii arenema,“ ütleb Jerofejev.
Küsimusele, kuidas oli tema tegevus kooskõlas Minski kokkulepetega, vastab Jerofejev: „Ma ei tea, kuidas täpselt öelda. Ma ei viinud läbi mingit lahingutegevust (...). Kandsin ette Minski kokkulepete rikkumistest mõlema poole poolt. Aga see ei olnud mingi vaatlejatekorpuse raames... Lihtsalt kurvaks teeb selline olukord, et meid on unustatud, maha jäetud, tahavad meid minema visata, maha kanda.“
Jerofejev soovib, et ta pääseks vangide vahetuse korras kodumaale. Aga kelle sõjavang ta siis oleks, Luganski rahvavabariigi või Venemaa oma?
„Noh, sõjaseisukorda loomulikult ei ole. Aga kui ma nagu olin ja ilmselt olen sõjaväelane, ma ei tea enam, kuidas seda nimetada, ja langesin vangi, siis arvatavasti on mingi võimalus mind välja vahetada,“ vastab Jerofejev.
Jerofejev nimetab ennast luureväeosa ohvitseriks. Selliseid väeosasid on palju, sealhulgas ka Ukrainas.
Kas Jerofejevi arvates on Donbassis Vene vägesid?
„Vaat selles ongi asi, et ei ole. Võeti kinni meie kaks, vaatlejad, ja tahetakse pakkuda seda Venemaa Ukrainasse sissetungiva armee pähe. Väed on aga palju tehnikat, palju jalaväge, suurtükivägi, mingi lennuvägi, veel midagi. Selliseid väeosasid Luganski ja Donetski rahvavabariikide territooriumil ei ole. Seal jätkub omasid. Meiega tahetakse lihtsalt mingit poliitilist mängu mängida. Näidata meie näol Venemaa agressiooni ja kogu armeed,“ väidab Jerofejev.
Enda kui luureohvitseri vahistamist nimetab Jerofejev läbikukkumiseks.
Ukraina sõja kohta ütleb Jerofejev, et mõlemad pooled on palju halba teinud. Ta nimetab seda kodusõjaks.
Kas Venemaa selles osaleb?
„Teda kistakse sellesse sõtta...“ vastab Jerofejev ja lisab, et Venemaa aitab humanitaarselt. Küsimusele sõjatehnika saatmise kohta ta otseselt ei vasta, ütleb, et loodab, et sõda varsti lõpeb. Parem halb rahu kui hea sõda.
Kes on Jerofejevit haiglas külastanud?
