Prokurör nõuab kasutütre sandistanud Egert Mustale 12-aastast vangistust
Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega Egert Must (33) mõisteti süüdi kaudse tahtlusega kuritegudes ja määrati talle üheksa-aastane vangistus ning leidis, et mees tuleks mõista süüdi otsese tahtlusega kuritegudes ning mõista talle 12-aastane vanglakaristus.
Ringkonnakohus langetab otsuse 1. juunil, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-i uudisteportaalile.
Aprilli keskel tunnistas Harju maakohus Musta süüdi korduvas kehalises väärkohtlemises ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises ning mõistis talle üheksa-aastase vanglakaristuse.
Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask ütles 23. märtsil maakohtus peetud kõnes, et see kuritegu väärib maksimaalset seaduses ette nähtud karistust, kuna on täielikult muutnud väikese tüdruku elukvaliteeti ja seda kogu eluks: „Vaid kaks aastat oma elust sai ta elada terve ja täisväärtuslikuna. Tõenäoliselt ei saa ta kunagi minna tavalisse lasteaeda, kooli, tööle ning vajab elukestvat hooldamist ning kõrvalist tuge eluga toimetulekul.“
„See kuritegu ei ole muutnud ainult lapse elukvaliteeti, vaid ka kõigi tema lähedaste oma, kes on pidanud oma elu seetõttu täielikult ümber korraldama ning kes lapsega igapäevaselt tegeledes on sunnitud seda kuritegu üha uuesti ja uuest meenutama,“ lisas prokurör.
Musta kaitsja Natalia Lausmaa oli aga seisukohal, et Musta süü raske tervisekahjustuse tekitamisest tuleks hinnata ümber raske tervisekahjustuse tekitamiseks ettevaatamatusest ning mõista talle sellest tulenevalt kergem karistus. Samuti leidis advokaat, et Musta süü piinamises ei ole tõendatud ning selles süüdistuses tuleks ta õigeks mõista.
Mees tunnistas ennast kohtus osaliselt süüdi. Ta tunnistas, et oli ettevaatamatuse tõttu põhjustanud lapsele raske tervisekahjustuse, ent piinamise paragrahvis ta ennast süüdi ei tunnistanud.
Süüdistuse järgi kasutas Must eelmise aasta septembri esimesel poolel lapse vastu füüsilist vägivalda vähemalt neljal korral, põhjustades talle hulgaliselt verevalumeid. Samuti süüdistatakse Musta selles, et mullu 16. septembri õhtupoolikul lõi ta last jõuliselt rusikaga näkku, nii et laps paiskus peaga vastu seina ja sai eluohtliku peavigastuse.
Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse politseinikud pidasid Egerti ja tema elukaaslasest lapse ema Keiti Voogre (22) kuriteos kahtlustatavana kinni mullu 18. septembril ja kohus võttis nad prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.
Harju maakohus kinnitas 17. märtsil karistuskokkuleppe väikelapsega vägivallatsenud emale Keiti Voogrele ning seni vahi all olnud naine vabanes vanglast.
Kohus kinnitas uue karistuskokkuleppe, mille järgi sai Voogre kolmeaastase vangistuse, millest kohe kuulus kandmisele kuus kuud. Kuna see on tal eelvangistuses juba kantud, siis vabanes samal päeval vanglast.
Karistuse ülejäänud osa mõistis kohus Voogrele vastavalt kokkuleppele tingimisi kolmeaastase katseajaga ning kohustas teda täitma käitumiskontrolli nõudeid.
Süüdistuse järgi kasutas Voogre alates 2013. aasta novembrist kuni eelmise aasta septembrini kokku umbes kümnel korral vägivalda oma 2012. aasta märtsis sündinud tütre vastu.
Naine lõi last lahtise käega ja tiris teda juustest, põhjustades lapsele valu.
29. aprillil rahuldas Tartu maakohus Võru linna avalduse ja võttis Keiti Voogrelt täielikult ära vanemlikud õigused tema alaealise lapse suhtes. Vanemlikud õigused jäävad lapse isale.
Kohus leidis, et Voogrel puudub tegelik arusaam lapse tervislikust seisundist, tema kasvatamisest ning füüsilistest ja emotsionaalsetest vajadustest. Kohtu hinnangul kujutaks Voogrele hooldusõiguse jätmine ohtu lapse elule ja tervisele, teatas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm Delfile.
Kohtumääruse järgi võib Voogre edaspidi oma lapsega suhelda ainult valla- või linnavalitsuse määratud pädeva isiku, näiteks sotsiaal- või lastekaitsetöötaja juuresolekul.
