Rahumäe elanik: seal kalmistul jõlgub mingi pervert ringi juba aastaid
"Linnaosavalitsus võiks sealt metsast võsa maha võtta. Talvel oli päris kena ja turvaline – igas suunas hästi näha ja bomzikud külma eest peitu pugenud. Enam ei julge metsa minna – iga põõsa all on mingi elumeeste kamp pidu panemas, pervertidest rääkimata," ütleb Delfi lugeja Rahumäe kalmistu kõrval asuva metsa kohta, kus rünnati eile tervisesportlast.
"Sama terviseraja lähedal, teel Nõmme turu suunas, rabati naabrimemmel käekott käest. Endal oli möödunud aastal sealsetel treppidel üsnagi ehmatav kogemus, kui ühtäkki oli selja taha ilmunud mingi tüüp. Seal pole muud vaja, kui lükka inimene trepist alla. Õnneks tulid altpoolt inimesed ja tüüp oli sama ootamatult kadunud, kui välja ilmus. Sealkandis juhtub!" räägib teine.
"Laupäeva õhtupoolikul kella kuue paiku kohtusin Rahumäe kalmistul ühe hulluga, kes ajas midagi sadadest kägistatutest, vandenõust ja reeturitest kapos. Oli selline üle keskea, päevitunud, pikkade juuste ja punaka jopega tüüp. Kasimata, aga mitte päris prükkar. Ise püüdsin rahulikuks ja sõbralikuks jääda. Kallale ei tulnud, aga vestlust ei tahtnud kuidagi ära lõpetada," kirjeldab kolmas.
"Seal kalmistul jõlgub mingi pervert ringi juba aastaid. Neli aastat tagasi rääkis mu toona 11-aastane laps, et olid sõpradega seal kalmistul käinud ja kõige väiksemat poissi nende hulgast oli rünnanud mingi pervert. Ülejäänud kaks poissi olnud siis appi jooksnud, perverdile naha peale andnud ja siis olid kõik koos põgenenud. Rohkem ma lapsel sinna kalmistule minna ei lubanud ja ega ta isegi ei soovinud," jutustab neljas.
"Täiesti uskumatu lugu! Selles metsas on alati rahulik olnud. Isegi pimedal ajal pole osanud rünnakut karta – praegu nii palju koertega jalutajaid ka. Kuigi jah, aastaid tagasi kogesin samasugust hirmu, kui suundusin keskpäeval seal üleval treppide juurest turu poole: jalkaplatsi lähedal üle muru puude alt lähenes imeliku trajektooriga otse minu suunas mees. Pikal teekonnal alt ülesse ei olnud kohanud ühtegi hingelist – mets oli keskpäeval inimtühi. Kas veidrast pilgust või millestki muust kohkusin nii, et panin karjudes plagama enne temaga lähikontakti jõudmist. Õigem on mitte häbeneda ja usaldada oma kõhutunnet – see ikka hoiatab naisi ähvardava ohu eest. Kunagi olen veel kellegi segase peale karjuma hakanud, kes astus põõsastest varitsusest otse mu teele ette. Olen veendunud, et ootamatu ja vali hääl on mind ilalõugadest päästnud," arvab viies.
"Teen ise sellel terviserajal sageli tervisekõndi ja imestan, miks kohalik võim ei harvenda seda võsa seal vana raudteejaama hoone juures. Tunnistan, et ehkki olen meesterahvas, on endalgi vahel seal pisut kõhe ja mõnikord vaatan ka selja taha. Kui vaateväli on avar, siis on pätil raskem ootamatult ligi pääseda. Seal võiks kasvõi talgud korraldada, kuigi võsastumine ei paista silma mitte ainult selles metsatukas – seda võib täheldada ka mujal Nõmmel. Seega, kallis linnaosavalitsus, harvendagem võsa! Praegu on suvi – äkki koolimalevlased saaksid seda teha?" küsib kuues.
