Läti ja Leedu on pagulaskvootide vastu ja pooldavad pagulaste vastuvõtmist vabatahtlikkuse alusel
Ainus erakond, kes Lätis pagulaste kvootide järgi jagamise ideed ei põlga, on opositsioonierakond Saskana (Tasakaal), samas kui peaminister Laimdota Straujuma (Ühtsus) toetab pagulaste vabatahtlikult vastuvõtmise mõtet.
Erakond Tasakaal on seisukohal, et põgenike vastuvõtmine on loomulik jätk Läti välispoliitikas. Nende hinnangul peab Läti valitsus kiiresti looma tegevuskava juhuks, kui saabub suurem hulk pagulasi. Samuti tuleb avalikult selgitada, kuhu põgenikud on majutatud, kuidas nende riigis viibimist rahastatakse, kuidas kohandatakse koolisüsteemi ja milliseid integratsioonimeetmeid veel kasutusele võetakse.
Kvootide suhtes kõige kriitilisem on Läti koalitsioonierakondadest olnud VL-TB/LNNK. Peaminister Straujuma teatas pärast koalitsioonikohtumist, et Läti valitsuskoalitsioon tervikuna on solidaarne Euroopa Liidu riikide põgenikeprobleemi suhtes, kuid Läti ei toeta põgenike kvoodisüsteemi.
VL-TB/LNNK ühenduse juhatuse liige Janis Dombrava on seisukohal, et Euroopa Komisjoni ettepanek vastu võtta Aafrika immigrante on absurdne ja tekitab märkismisväärset ohtu Läti julgeolekule. „Suured ja rikkad EL riigid tahavad seda probleemi lahendada väikeriikide arvelt, ignoreerides ajaloolist sisserännet, mida nood on kogenud okupatsiooni ajal,“ sõnas Dombrava.
Ta ütles ka, et lätlased ei tohiks muutuda vähemuseks omal maal ja Läti valitsus ja avalikkus on seisukohal, et Lätil ei ole võimalik uusimmigrante vastu võtta. Straujuma rõhutas, et Läti toetab pagulaste vabatahtlikku vastuvõtmist. Tema sõnul tuleb austada liikmesriikide vastuvõtuvõimet ja integratsioonivõimalusi.
Leedu pole valmis nõnda palju pagulasi vastu võtma
Leedu president Dalia Gribauskaite toonitas, et tema riik ei nõustu Euroopa Komisjoni ettepandud ümberasustamise kavaga ja usub, et riigid saavad põgenikke vastu võtta ainult vabatahtlikult.
Ta tõstis esile Leedu solidaarsust teiste ELi riikidega humanitaarabi jagamisel, samuti ühistes pääste- ja kontrollkäikudes osalemisel Vahemerel.
„Meie riik on juba andnud peavarju üle 400 välismaalasele, kes on tulnud peamiselt Ukrainast, Gruusiast ja Venemaalt,“ ütles Gribauskaite.
Leedu peaminister Algirdas Butkevicius märkis, et Leedu pole hetkel kindlasti valmis hoolitsema nii suure hulga pagulaste eest, kui soovitab Euroopa Komisjon. Tema sõnul on Leedu valitsus ettevalmistamas eelnõu ning selle projekti järgi plaanitakse vastu võtta 30-40 põgenikku.
Leedu siseminister Saulus Skvernelis nimetas Euroopa Komisjoni pakutud arvu ebareaalseks. Tema sõnul on Leedu juhtkond rohkem kui ühel korral väljendanud seisukohta, et pagulasi tuleks vastu võtta vabatahtlikult ja võimaluste piires.
Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi peaks Leedu vastu võtma 710, Läti 737 ja Eesti 1064 põgenikku.
