Ajalooline hetk saabub 16. juunil: Euroopa Inimõiguste Kohtu istungil avalikustatakse Delfi versus Eesti kohtuotsus

Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkogu kuulutab 16. juunil Strasbourgis välja üle aasta oodatud otsuse kohtuotsuse kaasuses Delfi vs Eesti Vabariik.

Tee Euroopa kohtusüsteemi kõige kõrgema kogu ette algas 2006. aastal, mil Vjatšeslav Leedo polnud rahul mõningate kommentaaridega, mis olid artikli "SLK lõhkus plaanitava jäätrassi" juures. Kuigi Delfi võttis need maha, sai Leedo erinevates kohtutes õiguse, muuhulgas ka Euroopas, kuid Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkoda - kõige kõrgem kohus Euroopa Nõukogu liikmesriikide seas - otsustas selle kaasuses siiski menetlusse võtta.

"Märkimisväärseks on, et teatavaks tegemine ei käi tavamenetluse reeglite kohaselt – kirjalikult. Kohus on otsustanud teha seda avalikul ja suulisel istungil. Selleks on inimõiguste kohtu Suurkojal õigus - erakordsetel juhtudel," kommenteeris Delfit esindav advokaat Karmen Turk.

Kohus tegi otsuse juba märtsi keskel, aga see avalikustatakse kolm kuud hiljem. Põhjuseid, miks on otsuse tegemise ja väljakuulutamise vahe nii pikk, Eestis keegi avalikult spekuleerida ei taha.

Turki sõnul väärib märkimist ka näitaja, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitatakse aastas ligi 70 000 kaebust 47-st liikmesriigist; kohtu nn teine aste ehk Suurkoda menetleb aastas ca 25 kaebust ning aastal 2015 on senini peetud „erakordseks“ vaid kahte otsust, mida avalikul istungil teatavaks teha – üks Türgi ja teine Prantsusmaa suhtes.

Miks aga on Delfi versus Eesti kohtuasi nii „erakordne“, et see otsustatid teatavaks teha suulisel avalikul istungil?

"Selleks on mitu põhjust, mida meie oskame aimata. Muuhulgas võis selleks olla asjaolu, et vaidlusele Suurkoja menetlusloa andmist toetas ligi 70 ettevõtet, organisatsiooni ja liitu, s.h. internetiettevõtted Google, Facebook, Yahoo jne. Nõnda suuremahulist toetust ei ole siinkirjutaja teada varem kohtuasjal inimõiguste kohtul olnud. Samas võib olla põhjuseks ka see, et senini on see ainus Eestiga seonduv vaidlus, mis on jõudnud Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkotta. Samuti võib olla „erakordsus“ tingitud sellest, et mitmete liikmesriikide nn ülemkohtud on enda otsustes selgelt kirjutanud, et 2013 inimõiguste kohtu esimese astme otsust Delfi versus Eesti nemad ei rakenda (nt Iiri Ülemkohus)," rääkis Turk.

"Tuletamaks meelde, et kohtuasja õigusküsimuseks oli, kas kolmandate isikute loodut vahendav ettevõtte (nt Delfi, Facebook, Youtube, Blogger) vastutab alati kolmandate isikute loodu poolt tekitatud kahju eest. Või peaks vastutama siiski see kolmas isik, kelle öeldu või loodu kahju tekitab. Euroopa Inimõiguste Kohtu soovitused olid kahetised: internetist anonüümsuse kaotamine (s.o. registreerimiskohustuse sisseviimine teenuse osutajate poolt) või kasutajate loodu eel- või järel kontrollimine," lisas Turk.

Delfit esindas Strasbourgis lisaks Karmen Turkile ka ta kolleeg advokaadibüroost TRINITI Villu Otsmann.