Euroopa mõistis Venemaa musta nimekirja hukka
Euroopa Liidu ametnikud on mõistnud hukka niinimetatud Venemaa musta nimekirja, kuhu on kantud ka mitu Eesti kodanikku, kellele kehtestati Venemaa Föderatsiooni sissesõidukeeld.
Euroopa välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini kinnitas laupäeval musta nimekirja olemasolu. „Venemaa võimud on nimekirja 89 nimega nüüd jaganud ka meiega. Meie hinnangul on taoline meede täiesti meelevaldne ja põhjendamatu,“ ütles Mogherini.
Venemaa ja lääneriikide suhetes on pärast Krimmi annekteerimist 2014. aasta märtsis pinged, mida pole nähtud kogu külma sõja järgsel perioodil. Venemaa jätkab tüki Ida-Ukrainast enda kontrolli alla võtnud nõndanimetatud separatistide toetamist ja on NATO ja Euroopa Liidu väitel saatnud sinna ka oma regulaarvägesid.
EL on vastusena kehtestanud sanktsioonid 151 venemaalase ja ukrainlase suhtes. Need hõlmavad varade külmutamist ja sissesõidukeeldu.
Vene välisministeeriumi allikas kinnitas laupäevale kohalikule meediale, et mustaks nimekirjaks ristitud dokument on saadetud igale riigile individuaalselt.
Uudisteagentuuriga ITAR-TASS rääkinud anonüümseks jääda soovinud ametnik ütles, et must nimekiri koostati vastusena Lääne kehtestatud sanktsioonidele, mis on halvendanud Venemaa suhteid Euroopa Liidu ja eesotsas Saksamaaga.
„Analoogne nimekiri eksisteerib ka ameeriklaste kohta, kuid tuleb märkida, et selles olukorras käituvad ameeriklased palju konstruktiivsemalt kui eurooplased,“ lisas ITAR-TASSiga kõnelnud ametnik.
Meediasse lekkinud nimekiri koosneb endistest ja praegustest erinevate Euroopa riikide parlamendiliikmetest ja ministritest, kes on avalikult väljendanud vastumeelsust president Vladimir Putini ja Venemaa tegevuse vastu Ukrainas.
Euroopa Parlamendi president Martin Schulz ütles, et Venemaa koostatud niinimetatud must nimekiri vaid süvendab usaldamatust üksteise vastu. Berliin nõudis samal ajal kogu nimekirja avalikuks tegemist, väites, et inimestel, kes taolistesse nimekirjadesse kuuluvad, on õigus teada saada, miks nad on sinna kantud, et soovi korral astuda vajalikke õiguslikke samme.
„Ajal, mil üritame panna piiri verisele ja ohtlikule konfliktile Euroopa südames, ei ole sellest kindlasti abi,“ ütles Ukrainas visiidil viibinud Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier.
Suurbritannia välisministeeriumi pressiesindaja nentis, et kui Venemaa üritab sel viisil sundida Euroopa Liitu venemaalastele kehtestatud sanktsioone leevendama, siis selle sammuga Moskva seda kindlasti ei saavuta.
