Ringkonnakohus mõistis Egert Mustale kasulapse Emily piinamise eest rangema karistuse

Ringkonnakohus mõistis täna Egert Mustale kehalist väärkohtlemist käsitleva paragrahvi alusel 4 aastase vangistuse, eelnevalt oli selle eest mõistetud 3 aastane vangistus.

Samuti muutis ringkonnakohus maakohtu otsuse põhiosa, lugedes piinamise Egert Musta poolt toimepanduks otsese tahtlusega mitte kaudse tahtlusega nagu oli maakohtu otsuses. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata.

Egert Musta süüdistati selles, et ta järjepidevalt ja suurt valu põhjustades kehaliselt väärkohtles oma elukaaslase tütart, põhjustades lapsele füüsilist valu ja hulgalised nahaalused verevalumid. Samuti süüdistati teda lapsele eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises.

Prokurör taotles tühistada Harju maakohtu otsus Musta poolt piinamise ja raske tervisekahjustuse tekitamise kaudse tahtlusega toimepanemise ning nende eest mõistetud üksikkaristuste osas. Prokurör taotles kohtult teha uus otsus, millega mõista Must süüdi tegude toimepanemises otsese tahtlusega, suurendada mõlema teo eest karistust maksimumini ning liitkaristuseks mõista vangistus kaksteist aastat.

Kohus mõistis piinamist käsitleva paragrahvi järgi rangema karistuse, leides, et see tegu oli toime pandud otsese tahtlusega. Raske tervisekahjustuse tekitamise osas ringkonnakohus aga nõustus maakohtuga, leides, et see tegu ei olnud toime pandud otsese tahtlusega vaid kaudse tahtlusega.

Seetõttu liitkaristuseks jäi 9 aastane vangistus, kuna liitkaristuse moodustamisel taotles prokurör kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise printsiibi kohaldamist ehk süüdlasele kõige soodsama liitkaristuse moodustamise põhimõtte kohaldamist.

Kaitsja taotles piinamise osas Egert Must õigeks mõista ning raske tervisekahjustuse tekitamise süüdistus ümber kvalifitseerida raske tervisekahjustuse tekitamiseks ettevaatamatusest.

Kaitsja apellatsiooni jättis kohus rahuldamata.

Kohtuotsuse võib vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul.

Aprilli keskel tunnistas Harju maakohus Musta süüdi korduvas kehalises väärkohtlemises ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises ning mõistis talle üheksa-aastase vanglakaristuse.

Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask ütles 23. märtsil maakohtus peetud kõnes, et see kuritegu väärib maksimaalset seaduses ette nähtud karistust, kuna on täielikult muutnud väikese tüdruku elukvaliteeti ja seda kogu eluks: „Vaid kaks aastat oma elust sai ta elada terve ja täisväärtuslikuna. Tõenäoliselt ei saa ta kunagi minna tavalisse lasteaeda, kooli, tööle ning vajab elukestvat hooldamist ning kõrvalist tuge eluga toimetulekul.“

„See kuritegu ei ole muutnud ainult lapse elukvaliteeti, vaid ka kõigi tema lähedaste oma, kes on pidanud oma elu seetõttu täielikult ümber korraldama ning kes lapsega igapäevaselt tegeledes on sunnitud seda kuritegu üha uuesti ja uuest meenutama,“ lisas prokurör.

Musta kaitsja Natalia Lausmaa oli aga seisukohal, et Musta süü raske tervisekahjustuse tekitamisest tuleks hinnata ümber raske tervisekahjustuse tekitamiseks ettevaatamatusest ning mõista talle sellest tulenevalt kergem karistus. Samuti leidis advokaat, et Musta süü piinamises ei ole tõendatud ning selles süüdistuses tuleks ta õigeks mõista.

Mees tunnistas ennast kohtus osaliselt süüdi. Ta tunnistas, et oli ettevaatamatuse tõttu põhjustanud lapsele raske tervisekahjustuse, ent piinamise paragrahvis ta ennast süüdi ei tunnistanud.

Süüdistuse järgi kasutas Must eelmise aasta septembri esimesel poolel lapse vastu füüsilist vägivalda vähemalt neljal korral, põhjustades talle hulgaliselt verevalumeid. Samuti süüdistatakse Musta selles, et mullu 16. septembri õhtupoolikul lõi ta last jõuliselt rusikaga näkku, nii et laps paiskus peaga vastu seina ja sai eluohtliku peavigastuse.

Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse politseinikud pidasid Egerti ja tema elukaaslasest lapse ema Keiti Voogre (22) kuriteos kahtlustatavana kinni mullu 18. septembril ja kohus võttis nad prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.

Harju maakohus kinnitas 17. märtsil karistuskokkuleppe väikelapsega vägivallatsenud emale Keiti Voogrele ning seni vahi all olnud naine vabanes vanglast.

Kohus kinnitas uue karistuskokkuleppe, mille järgi sai Voogre kolmeaastase vangistuse, millest kohe kuulus kandmisele kuus kuud. Kuna see on tal eelvangistuses juba kantud, siis vabanes samal päeval vanglast.

Karistuse ülejäänud osa mõistis kohus Voogrele vastavalt kokkuleppele tingimisi kolmeaastase katseajaga ning kohustas teda täitma käitumiskontrolli nõudeid.

Süüdistuse järgi kasutas Voogre alates 2013. aasta novembrist kuni eelmise aasta septembrini kokku umbes kümnel korral vägivalda oma 2012. aasta märtsis sündinud tütre vastu.

Naine lõi last lahtise käega ja tiris teda juustest, põhjustades lapsele valu.

29. aprillil rahuldas Tartu maakohus Võru linna avalduse ja võttis Keiti Voogrelt täielikult ära vanemlikud õigused tema alaealise lapse suhtes. Vanemlikud õigused jäävad lapse isale.

Kohus leidis, et Voogrel puudub tegelik arusaam lapse tervislikust seisundist, tema kasvatamisest ning füüsilistest ja emotsionaalsetest vajadustest. Kohtu hinnangul kujutaks Voogrele hooldusõiguse jätmine ohtu lapse elule ja tervisele, teatas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm Delfile.

Kohtumääruse järgi võib Voogre edaspidi oma lapsega suhelda ainult valla- või linnavalitsuse määratud pädeva isiku, näiteks sotsiaal- või lastekaitsetöötaja juuresolekul.