Põhiseaduskomisjon ei toetanud teise ülestõusmispüha muutmist riigipühaks

Riigikogu põhiseaduskomisjon ei toetanud teise ülestõusmispüha tunnistamist riigipühaks ning tegi ettepaneku arvata vastav eelnõu 9. juuni riigikogu istungil menetlusest välja.

„Eestis puudub teise ülestõusmispühaga seotud oluline kultuuriline taust või traditsioon, mis põhjendaks selle tähistamist riigipühana,“ lausus komisjoni esimees Kalle Laanet.

Eelnõu menetlusest väljahääletamist toetas viis ja selle vastu oli kaks komisjoni liiget.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse täiendamise seaduseelnõu eesmärgiks on täiendada pühade ja tähtpäevade seadust sättega, mis muudab ülestõusmispühade teise püha riigipühaks ja puhkepäevaks.

Seadusemuudatust tutvustanud põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal märkis, et seaduse jõustumisel muutub ülestõusmiste teise püha Eestis riigipühaks nagu enamustes Euroopa Liidu liikmesriikides.

Laanet märkis, et pole õige lisada Eesti riigipühade sekka päevi põhjendusega, et mitmes teises riigis tähistatakse seda päeva pühana. „Riigipühaks nimetamisel tuleb lähtuda selle päeva tähendusest Eesti kultuuris ja traditsioonides,“ lisas ta.

Kehtivas pühade ja tähtpäevade seaduses on Eestis ettenähtud 11 riigipüha. Nendeks on uusaasta, suur reede, ülestõusmispühade esimene püha, kevadpüha, nelipühade esimene püha, võidupüha, jaanipäev, taasiseseisvumispäev, jõululaupäev, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Lisaks on seadusega kehtestatud üks rahvuspüha – vabariigi aastapäev.