Andres Laiapea: kas poliitikute jutt noorte usaldamisest oli puhas pettus?
Kõigest kuu aega tagasi, kui võeti vastu otsus muuta Eesti Vabariigi põhiseadust, et langetada valimisiga kohalikel valimistel kuueteistkümnele eluaastale, rääkisid riigikogulased palju noorte kaasamisest ja usaldamisest, aga nüüd tahavad nad jätta esmavalijad ilma õigusest ise valimistel kandideerida.
"Valimisea langetamine kohalikel valimistel on igati väärt mõte, sest noored väärivad seda usaldust. Just nimelt usaldus on see märksõna, mida kõnealune põhiseaduse muudatus endas kannab – usaldus meie noorte, Eesti tuleviku vastu, näitamaks, et me pole noortega pelgalt mõtetes, vaid ka reaalsetes tegudes," kuulutas Riigikogus toimunud lõpphääletuse eel Reformierakonna nimel sõnavõtuga esinenud Lauri Luik. "Valimisea langetamisega anname selge signaali, et ootame ka nooremat põlvkonda ühiskonna arengu küsimustes kaasa mõtlema ja oma mõtetest rääkima."
"Me teame ka seda, et usaldus on üks oluline moment, mis meie riigi elu mitmetest valdkondadest ja tegevustest on kadumas. Me teame, et me kõik vananeme ja see, keda me saame usaldada, on noorus. Kui me noori ei usalda, siis me ei usalda ka seda õpetust, mida me neile oleme andnud," rõhutas Vabaerakonna poolt Krista Aru.
"Kohalikel valimistel on rahvasaadiku ja valija vahel võimalik sidet hoida ning poliitikud peavad oma tegudes püüdma selle poole, et noortel tekiks usaldus esindusdemokraatia vastu," teatas omakorda Andres Anvelt. "Meie ees on täna äärmiselt oluline muudatus, mille toetamist pean mina ja peab ka kogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon äärmiselt oluliseks."
Nüüd on põhiseaduskomisjon algatanud Riigikogus kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tahetakse viia nimetatud valimisseadus ühest küljest kooskõlla otsusega anda 16-aastastele valimisõigus, kuid teisest küljest lahutada kandideerimisiga valimiseast. Kuidas sobib see kokku jutuga noorte usaldamisest?
Põhiseaduse muutmise väidetavaks eesmärgiks oli vastavale eelnõule lisatud seletuskirja kohaselt "kaasata senisest enam noori inimesi kohaliku elu avalike asjade arutamisse ja otsustamisse", kuid üksnes hääleõigus ei kaasaks ju inimesi otseselt asjade arutamisse ja otsustamisse, vaid annaks noortele ainult võimaluse valida neid, kes seda nende nimel tegema hakkavad.
Meenub koalitsioonilepingus sisalduv mõte tühistada piirang, mille kohaselt Riigikogu liikmel ei ole õigust osaleda samaaegselt volikogu liikmena kohaliku omavalitsuse töös. Selle küünilise, võimude lahususe vastu suunatud kavatsuse valguses on riigikogulaste sõnum noortele kokkuvõttes järgmine: me usaldame teid, et te valiksite meid!
Noored peaksid nähtavasti olema hääleõiguse saamise eest nii tänulikud, et valivad 2017. aastal volikogudesse need lahked onud ja tädid, kes selle õiguse neile andsid – see pole noorte usaldamine, vaid lihtsalt katse nendega poliitilise omakasu huvides manipuleerida. Tavaline, labane ja seejuures üsna primitiivne ning kergesti läbinähtav poliittehnoloogia.
Valimisea langetamisse võib muidugi suhtuda nii ja naa, ning kindlasti on äärmiselt kahetsusväärne, et põhiseaduse muutmiseks ei hangitud eelnevalt tugevat demokraatlikku mandaati Riigikogu valimiste kaudu (valimisea langetamist lubas sinna pääsenutest oma programmis nüüd ainult Reformierakond), aga kui see otsus juba vastu võeti, siis tuleks see rakendada ellu noori tõepoolest usaldades, sest muidu võib lüüa kõikuma nende usaldus esindusdemokraatia vastu.
Riigikogulastel tuleks nüüd tõusta oma vastutuse kõrgusele, mitte käituda nii egoistlikult ja süüdimatult. Tegemist on ju lõppude lõpuks ikkagi täiskasvanud inimestega, kes peaksid olema võimelised mõistma enda otsuste ja valikute tagajärgesid ühiskonna jaoks laiemalt.
