Võrdõigusvolinik valitsusele: takistuseks on ebapiisav poliitiline tahe viia ellu seadustes kehtestatud põhimõtteid

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper toob oma värskes aastaaruandes välja, et hoolimata olukorra paranemisest ei ole oluliselt muutunud seadusega kohustatud isikute – riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste, teadus- ja haridusasutuste – teadlikkus sellest, millised on nende kohustused ja võimalused soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus näeb ette, et sugude võrdsus peab olema läbiv põhimõte, mis juhib teiste väärtuste kõrval avaliku sektori tööd. Samuti paneb seadus riigiasutustele kohustuse süstemaatiliselt edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust, kirjutab Sepper oma tegevuse ülevaates.

Samuti soovitab ta Vabariigi Valitsusel ette võtta järgmised sammud:

» koguda regulaarselt soopõhist statistikat, teha soo lõikes esitatud statistika kättesaadavaks ning kasutada soo aspektist tehtud analüüse poliitikakujundamise protsessis lähteolukorra kaardistamisel;

» lähtuda riiklike eesmärkide seadmisel, sh valitsuse tegevusprogrammi koostamisel Eesti soolise võrdõiguslikkuse ja ebavõrdsuse näitajatest ning näha naiste ja meeste ebavõrdsuse vähendamiseks ette vajalikud meetmed;

» tagada, et riiklikele võrdõigusorganitele ja soolise võrdõiguslikkuse mehhanismidele on eraldatud piisavalt ressursse;

» võtta riigiasutustes kasutusele sootundliku eelarvestamise metoodika ning analüüsida riigiressursside kasutamise võimalikku erinevat mõju naistele ja meestele;

» koostada soolise palgalõhe vähendamiseks laiapõhjaline tegevuskava, mis läbib kõiki valdkondi, sest seni kehtinud palgalõhe kahandamise tegevuskava lõppeb 2016. aastal ning ka Euroopa Komisjon on oma 2015. aasta soovitustes rõhutanud vajadust tegeleda iseäranis soolise palgalõhe vähendamisega;

» toetada läbipaistvate ja objektiivsetel kriteeriumidel põhinevate töö hindamise ja palgasüsteemide kasutuselevõttu;

» luua tööandjate teadlikkuse tõstmiseks ja sugude võrdsuse edendamise toetamiseks jätkusuutlikud lahendused, sh kaaluda veebipõhise õpikeskkonna loomist ja muude infotehnoloogiliste abivahendite kasutusele võtmist;

» tagada riigi personalipoliitika valge raamatu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise alaste ettepanekute tõhus rakendamine;

» jõustada tööalase diskrimineerimise vähendamise ühe meetmena Tööinspektsiooni ja selle töövaidluskomisjone piisavate rahaliste vahendite tagamise ning koolitamise võimaldamise abil;

» algatada võrdse kohtlemise seaduse muutmine, et lisada volinikule kohtusse pöördumise õigus ning diskrimineerimisvaidluse poolte lepitamise võimalus. Samuti tuleb sätestada voliniku valimise konkursi korraldamise (mitme asutuse esindajatest koosneva konkursikomisjoni moodustamine jms) ja läbiviimise kord, et tagada voliniku sõltumatus Sotsiaalministeeriumist ning parima eksperdi valimine volinikuks;

» parandada riigiosalusega ettevõtete ja riigi sihtasutuste juhtorganites soolist tasakaalu;

» tõsta hariduse valdkonnas haridustöötajate teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest ja võrdsest kohtlemisest ning võimekust edendada sugude võrdsust;

» muuta põhikooli tehnoloogia ainevaldkonna kava, ühendades II ja III kooliastmes tehnoloogiaõpetuse ning käsitöö ja kodunduse õppe, sest traditsiooniline tööoskuste ja -võtete jagamine naiste ja meeste töödeks ei vasta enam nüüdismaailma vajadustele, vaid soodustab tööturu soolist segregatsiooni;

» töö ja pereelu ühitamise parandamiseks kavandada vanemahüvitise seaduse süsteemi muutmist, et võimaldada väikelaste vanematel pärast lapsehoolduspuhkust hõlpsamalt tööturule naasta ning et soodustada hoolduskoormuse ühtlasemat jagunemist meeste ja naiste vahel. Meetmed tuleb suunata eeskätt meeste osaluse suurendamiseks lapsehoolduspuhkusele jääjate hulgas. Tagada taskukohaste lapsehoiuteenuste kättesaadavus;

» panustada soolise võrdõiguslikkuse edendamisse, määrates kõigis ministeeriumides ametikohad, mille teenistusülesannete seas on valitsusalas sugude võrdsuse edendamise toetamise funktsioon;

» tõsta ametnike ja teiste avaliku sektori töötajate teadmisi soolisest võrdõiguslikkusest ja soolõimest ehk sooküsimuste arvestamisest poliitiliste otsuste tegemisel ja nende mõju hindamisel. Soolise võrdõiguslikkuse alased teadmised peaksid olema osa ametniku pädevusest ning võrdõigusalased koolitused peaksid kuuluma avaliku sektori koolituskavasse. Võttes arvesse ametnikkonna kiiret ja pidevat uuenemist, peaksid järjepidevalt toimuma nii baas- kui ka jätkukoolitused;

» tõhustada seaduseelnõude ja valdkonna arengukavade soolise mõju hindamist. Vajalik on tõsta hindamiste kvaliteeti ja viia sisse kvaliteedikontroll mõjude hindamise üle. Nn läbivate teemade, sh sugude võrdsuse eest vastutavate ministeeriumide märkustega arvestamine kooskõlastusprotsessis peaks muutuma kohustuslikuks;

» tagada igakülgne abi, sh kvaliteetsed, vajalikud ning üle Eesti kättesaadavad teenused ning vaba liikumist ja iseseisvat hakkamasaamist toetav avalik ruum puuetega inimestele selleks, et nad saaksid kõigi teiste inimestega võrdsetel alustel osaleda tööturul ja ühiskonnaelus.