Ühing püüdis avaliku pöördumisega Rootsi filmi Pärnu filmifestivali programmi suruda
MTÜ Eesti Vanemad saatis nädal tagasi meediaväljaannetele avaliku pöördumise, milles avaldab pettumust selle üle, et Jerzy Donuse film „For my children“ jäeti välja Pärnu filmifestivali Chaplin kavast.
„Oleme otseses kontaktis produtsendiga ja teame, et esialgu suhtusite tema osalemisse positiivselt, kuid viimasel hetkel kustutasite ta nimestikust umbmäärasel põhjusel,“ kirjutas ühing oma pöördumises festivali direktorile Mark Soosaarele.
Mark Soosaar ütles Delfile pöördumist kommenteerides, et Donuse filmi näitamise osas polnud tehtud ühtegi kokkulepet. „Me alles lõpetame valikut,“ märkis ta ja lisas, et ühing võinuks selgituste saamiseks otse festivali korraldajate poole pöörduda. „See on ennekuulmatu, et festivali hakatakse ajakirjanduse kaudu survestama.“
„Minu isiklikest filmidest on väga palju tagasi lükatud ja ma ei ole kunagi ajakirjanduse poole pöördunud, et mõnel festivalil oma filmi sisse suruda, sest igal festivalil on oma kallak, oma käekiri, oma platvorm, oma disain, oma eesmärk. Ja meie eesmärk on toetada kunstilist dokumentaalfilmi, millel on filmi ja kunstiteose tunnused või siis teaduslikke jäädvustusi. Aga sellel filmil on protesti funktsioonid ja ta esindab ühte radikaalset vaadet Rootsi ühiskonnast. Me ei kasuta oma festivali selleks, et ühte või teist poliitilist seisukohta survestada,“ sõnas Soosaar.
Pärnu filmifestival toimub tänavu 6. kuni 19. juulini ning selle aja jooksul näidatakse kokku sadakond filmi. Kandidaate oli 400, nii et festivali programmi sai valida vaid iga neljanda. „Me ei vali oma festivalile telesaate tüüpi filme, me valime filme, mis on kas teadusliku või kunstilise mõõtmega,“ selgitas Soosaar.
Pöördumises viidatakse, et „For my children“ on erinevatel festivalidel korjanud mitmeid auhindu. „Meid survestatakse sellega, et film on saanud kahel festivalil preemiaid, aga see ei ole meie jaoks kriteerium. Meil on igal aastal oma teemad, oma fookused, ja antud juhul see film selle aasta teemafookusesse ei mahtunud,“ lausus Soosaar.
Filmi näol on Soosaare sõnutsi tegu tüüpilise ajakirjandusliku telereportaažiga, milliseid näidatakse teinekord ETV-s. „Nad võivad seda filmi ju Eesti Televisiooni ostuosakonnale pakkuda, kui nad tahavad seda eesti rahvale tutvustada,“ sõnas Soosaar ja nentis, et kindlasti on olemas teisi festivale, kuhu see film sobib. „Näiteks toimuvad Amsterdamis igal aastal inimõiguste filmifestivalid.“
Soosaare sõnul kohtus filmi autor ühe Eesti aktivistiga ja palus, et too kasutaks oma tutvusi ja suruks filmi Pärnu filmifestivalile. „Kui filmi autor tahab rünnata Rootsi valitsust, siis pangu ekraan Rootsi valitsushoone ette ja näidaku seda filmi seal, aga Pärnu filmifestival ei ole see koht, kus oma riigi valitsust nii rünnata nagu seda seal filmis rünnatakse. Meil ei ole võimalik siit hinnata, kas Rootsi valitsus talitab õigesti või mitte,“ lausus Soosaar. „Meie ei muuda oma festivali piketiplatsiks.“
