Uuring: 39% Eesti elanikonnast usub jumalasse

Jumala olemasolusse usub 39% Eesti elanikonnast: 28% eestlastest ja 62% mitte-eestlastest, tuuakse välja Saar Polli läbi viidud uuringus "Elust, usust ja usuelust." Uuringu tellijaks on Eesti Kirikute Nõukogu.

Küsitlus viidi läbi 15-74 aastaste Eesti elanike seas, vahemikus 10. aprill - 2. mai 2015. 11% eestlastest ja 38% mitteeestlastest peab end usklikuks. Regionaalselt on kõige usklikumad Kirde-Eesti elanikud (34%) ning vanusegrupiliselt 50-74 aastased inimesed (28%).

Kogudusse kuulub 19% eestlastest ja 25% mitte-eestlastest. Ristitud on 46% eestlastest ja 80% mitte-eestlastest. Leeris on käinud 18% eestlastest ja 6% mitte-eestlastest.

Kogudustest või usuliikumistest kuulutakse enim õigeusku (40%) ja luteri usku (36%).

Jumalateenistusel käiakse uuringu järgi selle pärast, et meeldivad vanad traditsioonid (51%), selle pärast, et neist saab hingerahu (44%) ja selle pärast, et seda tehakse koos lähedaste ja pereliikmetega (43%).

Jumalateenistusel ei käida selle pärast, et pole usklik (54%), ei ole aega (36%) ja selle pärast, et ei soovita siduda ennast ühegi organisatsiooniga, sealhulgas kirikuga (28%).

44% elanikest suhtub kindlasti või pigem toetavalt kristlikesse üldharituskoolidesse Eestis. 17% elanikest paneks pigem või kindlasti oma lapse kristlikusse kooli. 90% elanikest on täiesti või pigem nõus sellega, et inimene võiks midagi teada erinevatest maailma religioonidest.

Usulisi teadmisi saadakse enam vanaema(de)lt (63%), emalt (49%), vähem isalt (19%), vanaisa(de)lt (14%) ja teistelt pereliikmetelt. Vähemalt kord kuus on religioossete teemade üle mõelnud 21% inimestest. Pereliikmetega on kord kuus sellel teemal rääkinud 14% ja sõpradega 13% vastanutest.

47% vastajatest arvab, et kirik soodustab nende rahvuskultuuri säilimist. Umbes pooled (54%) elanikest arvavad, et kirik võiks olla kaasatud riiklikult tähtsate pühade või sündmuste tähistamisel. 72% vastajatest on nõus või pigem nõus, et kirik ei peaks kaasa minema kõikide ühiskondlike muutustega, vaid jääma kindlaks oma õpetusele ja moraalinormidele.

10% Eesti elanikkonnast arvab,et abort ei ole kunagi õigustatud. 70% Eesti elanikkonnast leiab, et surmanuhtluse rakendamine on õigustatud teatud kuritegude puhul.

Tüüpiline Eesti usklik paistab olevat vene keelt kõnelev mitte-eestlasest naine, kes on tõenäoliselt üksik, lesk või lahutatud, elab Tallinnas ning on pigem vaene pensionär.