Tuntud Kremli-ekspert: sõjaliselt oleks USA rasketehnika Baltikumis Venemaale kerge saak
New Yorgi ülikooli Venemaa ekspert Mark Galeotti analüüsib oma blogis USA otsust paigutada Balti riikidesse raskerelvastust ja leiab, et sõjaliselt see suurt vahet ei tee, kujutades endast peamiselt sümboolset käiku.
Galeotti leiab, et praeguses Venemaa ja Lääne vastuseisus on palju sümboolset isegi siis kui jutuks on plaan panna tankid Balti riikides müdistama või siis Venemaa lennukite tuhisemine NATO piiride lähedal ja vahel ka NATO õhuruumi riivates. „Põhimõtteliselt on tegemist kombinatsiooniga alfa-isaste machokäitumisest, millega tahetakse rivaali pahviks lüüa kõigi võimalustega peale otsese tapmise, ja riiklikust vihjete, demarššide ning hukkamõistu diplomaatilisest tantsust, mis on võtnud raskemetalse kuju,“ leiab Galeotti.
Seejärel võtab ta vaatluse alla kitsamalt USA plaani paigutada Balti riikidesse brigaadi jaoks vajaliku varustuse. „Rohkem kui midagi muud on selle eesmärgiks kinnitada baltlastele, et neid ei jäeta kuivale, kui suur ja paha Venemaa peaks ründama. Ka hoiatab see Moskvat, et Washington võtab NATO liitlaste kaitsmise kohustust tõsiselt.“
„Sõjalises plaanis on aga siiski raske seda näha tõsisena,“ leiab Galeotti ja vastab enda püstitatud küsimusele. „Kogu see rasketehnika on üpris mõttetu ilma (a) 5000 sõdurita ja (b) piisava ajavaruta, mille jooksul saaks varustuse laost välja tuua ja panna lahinguvalmis – isegi kõige elementaarsemal tasandil vajavad need kütust, laskemoona ja muud. Kui eeldada – ja ma ei usu, et see kunagi aset leiaks -, et Venemaa ründaks Balti riike, siis tehtaks seda üllatava välksõjaga. Näiteks sedasi, et mõni nende piiräärne massiivne „õppus“ muutuks tegelikkuses interventsioonijõuks. Ma ei näe, et Moskva peaks vajalikuks anda sellest NATO-le õigeaegselt märku!“
„Kurb tõsiasi on see, et Balti riike on puhtalt sõjalisest seisukohast pea võimatu kaitsta,“ nendib Galeotti. Ta nimetab põhjustena avatud piire, tasast maastikku ning vähest rahvaarvu. „Tahtes mitte vähendada baltlaste otsusekindlust, ja venelased peavad arvestama seejärel patriootide vastupanuga metsades ja linnades ehk mõru geriljasõjaga, on Moskva võimet kogu regioon esimese hetkega haarata raske küsimärgi alla panna,“ põhjendab ta.
„Sellest järeldub omakorda? Tõsiasi, et puhtsõjalisest seisukohast eelpaigutab Washington oma moodsad relvad Venemaa kätte langemiseks.“
Galeotti rõhutab, et see pole muidugi stsenaarium, mille käikulaskmist oodataks. „Kui, ma rõhutan veekord, kui Venemaa peaks muutuma Balti riikide vastu agressiivsemaks, tehtaks seda suure tõenäosusega kaudsetel, varjatutel ja eitatavatel viisidel, aga mitte soomuse ja õhuväe tormiga. Washingtonis kalkuleeritakse, et kui vähemalt teeseldakse tõsist sõjalist panust Balti riikidesse (kujul, mis igasuguse Venemaa sissetungi korral tooks nad selgelt silmitsi USA sõduritega), heidutab see Moskvat sellistelt sammudelt.“
