„Tulevased päevad määravad kindlaks, kas on võimalik moodustada enamus platvormiks, mis juhib Taani õigele teele,“ ütles Rasmussen pärast valimistulemuste selgumist AFP vahendusel.
51-aastane Rasmussen on kogenud poliitik, kellel on enam kui 20-aastane parlamendikogemus.
Tema erakonda Venstret on aga kahjustanud kuluhüvitisteskandaal ja paranev majanduslik olukord. Venstre kogus 19,5 protsenti valijate häältest.
Paremäärmuslik Taani rahvapartei (DF) kogus aga neljapäeval rekordilised 21 protsenti häältest ja möödus Venstrest, saades riigi suurimaks parempoolseks erakonnaks. Siiski pole selge, kas DF valib valitsusse mineku või eelistab valitsuse poliitika mõjutamist mitteametliku toetusega parlamendis.
Rasmussenist sai Taani noorim peaminister 2009. aastal, kui erakonna tollane juht Anders Fogh Rasmussen tagasi astus, sest temast sai NATO peasekretär. Rasmussen kaotas aga 2011. aasta valimised kärpepoliitika tõttu.
Valimiste-eelses kampaanias rõhus senine peaminister, sotsiaaldemokraat Helle Thorning-Schmidt oma edule seal, kus Rasmusseni kärpepoliitika läbi kukkus. Järgmiseks aastaks lubatakse Taanile kaheprotsendist majanduskasvu.
Sotsiaaldemokraadid kogusid valimistel 26,4 protsenti häältest.
Thorning-Schmidt ründas Rasmusseni kindlaks jäämist kärbetele ja lubadust külmutada avalikud kulutused, mis Thorning-Schmidti sõnul nurjaksid tema valitsuse saavutatud majandusliku tervenemise.
Rasmusseni rünnati ka väite eest, et töötutel taanlastel puuduvad rahalised ajendid tööd otsida.
Rasmussen andis vastulöögi, lubades piirata immigratsiooni, kuid seda pooldavad valijad annavad oma hääle selgelt DF-ile. Kasvav asüülitaotlejate arv oligi üks valimiste peateemadest.
