Kunas Kalevi keskstaadion korda lõpuks saab?

Eesti rahvusstaadioni töörühm loodab, et 60-aastane Kalevi keskstaadion saab täiesti uue kaasaegse näo Eesti rahvusstaadioni kompleksina järgmise kuue aastaga, et olla Eesti spordiselts Kalevi 120. juubeliks 2021. aastal täielikult rekonstrueeritud ja ümberehitatud.

Lühidalt on plaan säärane, et rahvusstaadionile pannakse nurgakivi 2018. aastal ning ehitamine võtab aega kuni kaks ja pool aastat. 2019. aastal on aga loodetavasti valmis juba esimene etapp ehk peaväljak ja tribüünid, nii et uuenenud staadionil saab siis korraldada XX tantsupeo.

Rahvusstaadioni töörühm allkirjastas aprillis "Ühiste huvide avalduse", milles öeldakse, et Kalevi keskstaadion vajab rekonstrueerimist ja ümberehitamist, et seal saaks läbi viia tantsupidusid ning võõrustada rahvusvahelisi suurvõistluseid, rahvaspordiüritusi ning kultuurisündmusi.

Eesmärk on luua isemajandav kõikehõlmav spordi-, kultuuri- ja tervise tõmbekeskus. Selleks on vaja kokkuleppele jõuda aga paljude osapooltega. "Maikuus toimus töökohtumine kultuuriministeeriumi kantsleriga teemal riigieelarve strateegia ja sinna investeeringuna Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimine lisada," ütles Delfile Eesti spordiselts Kalevi juhatuse liige Aleksander Tammert.

Tammerti sõnul toimuvad praegu jooksvalt detailplaneeringuga seotud konsultatsioonid ESS Kalevi, Tallinna linnaplaneerimise ameti ja DP eskiisi koostajaga. Samuti käib tema kinnitusel ühiste huvide laiendamine spordi- ja kultuuriorganisatsioonidega. Tallinna linnaga sõlmis spordiselts Kalev heade kavatsuste kokkuleppe tänavu veebruaris.

"Hetkel on ESS Kalev koostamas majanduslikku mudelit rahvusstaadioni ülalpidamiseks. Selleks külastab ESS Kalev ja kaasatud partnerid sarnase kontseptsiooniga staadione Helsingis ja Saksamaal," lisas Tammert.

Staadioni alla varjend?

Eesti rahvusstaadioni planeering ja projekt lubab staadionil pidada rahvatantsupidusid ja tulevikus võõrustada rahvusvahelisi meistri- ja karikavõistlusi. Rahvusstaadioni töörühm usub, et kaasaegse rahvusstaadioni rajamine annaks ka tantsupidudele võimaluse võimsalt edasi areneda.

"Eesti rahvusstaadion oleks valmis vastu võtma võistluskeskusena rahvusvahelises ja kohalikus mõõtmes maratone, spordivõistlusi ja rahvaspordisündmusi," sõnatakse ühiste huvide avalduses. "Lisaks võiks Eesti rahvusstaadion olla alaliseks paiknemiskohaks Eesti spordiamajale ja pakkuda kõiki toetavaid teenuseid spordirahvale, nagu parkimine, majutus ja taastuskeskus."

Plaani järgi saab tribüünidel ruumi olema 15 000 spordi- ja kultuurihuvilisest pealtvaatajale, samas on lisaks loodud tingimused ja valmidus suurendada pealtvaatajate kohtade arvu lühikese ajaga kuni 30 000 pealtvaatajani.

Töörühm märkis ühiste huvide avalduses ka, et lisandväärtusena tuleks projekteerimisel Eesti rahvusstaadionit kaaluda kui võimalikku tsiviilkaitse objekti, kus saaks rahvas koguneda, jagada humanitaarabi ja kus maa-alune osa võiks olla varjend.

Eesti rahvusstaadioni projekti, sh detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine, projekteerimine ja ehitamine viiakse lootuste järgi lõpule järgneva kuue aasta jooksul. Ehitamine võtab plaani järgi aega kuni kaks ja pool aastat ning toimub neljas etapis, mille käigus valmivad põhitribüünid, väljak, hoonestus ja lisatribüünid.

Ehitus kavatsetakse korraldada nõnda, et staadionil saab läbi viia mitmeid olulisi sündmusi. Näiteks 2017. aastal XII noorte tantsupidu võõrustada, 2018. aastal tähistada Eesti 100. aastapäeva. Samal aastal on loodetavasti detailplaneering kinnitatud ja saab panna rahvusstaadionile nurgakivi.

"Rahvusstaadioni valmimise esimene etapp on planeeritud 2019. aastasse, et Eestimaa saaks pidada maha ühe ilusa tantsupeo," viitas Tammert 2019. aastal toimuvale XX tantsupeole. "Teine etapp on seotud staadioni hoonestuse ehitamise jätkamisega," lisas ta. 2021. aastal tähistab Eesti spordiselts Kalev oma 120. aastapäeva ning selleks ajaks on lootuste järgi kogu Eesti rahvusstaadioni kompleks valmis.

Staadioni täpset maksumust ei saa veel hinnata. "Saame rääkida üldistusest ja see on kogumahus ehituse juures umbes 60 miljonit eurot. Siinjuures peaväljaku, esimese ja teise tasandi tribüünide ehitusmaksumus on umbes 16 miljonit eurot," lausus Tammert. "Täpsustused tulevad detailplaneeringuga ja arhitektuurikonkursiga."

Kalevi keskstaadion valmis 1955. aastal. 7,4 hektaril laiuva staadioni seisukord on pärast 60 aastat muutunud mitterahuldavaks. Amortiseerunud on nii väljak, tribüünid, tenovõrgud kui ka kõik staadioni juurde kuuluvad abiruumid.

Samas on staadionil Eesti rahvusstaadioni töörühma hinnangul head eeldused, et saada kaasaegseks rahvusvahelistele nõuetele vastavaks multifunktsionaalseks staadioniks.