Saksa kindral: NATO peaks alustama Balti riikide moodsate relvadega varustamise ofensiiviga
Ida-Euroopa ja Balti riigid tuleb varustada relvadega, et nad suudaksid paremini vastu seista Venemaa ohule, ütles NATO Kesk- ja Ida-Euroopa vägede juhataja, Saksa kindral Hans-Lothar Domröse.
Domröse sõnul mõistab ta, et Balti riikide jaoks ei piisa ainult õppustest ja nad tahavad NATO sõdureid oma riikidesse. „Need on piiririigid. Meil olid ju ka külma sõja ajal brigaadid Berliini paigutatud,“ ütles Domröse intervjuus ajalehele Die Welt.
„Aga me näitame, et me võtame seljataguse kindlustamist tõsiselt. Esimeses laines ehitame me kuude Ida-Euroopa ja Balti riiki alalised staabid (NFIU), milles igaühes on 40 meest, ohvitseridega kuni 20 riigist. Need ettepaigutatud staabid hoolitsevad eelkõige selle eest, et toetusjõud, nagu uued NATO kiirreageerimisjõud, võiksid tõrgeteta riiki siseneda. Teises laines rajab NATO ilmselt järgmistesse riikidesse, nagu Ungari, Slovakkia ja Kreeka järgmised staabid, et parandada heidutus- ja kaitsevalmidust. Need kolm riiki on tugevat huvi näidanud. See kontseptsioon on ilmselgelt väga atraktiivne,“ lausus Domröse.
Uutesse NATO staapidesse Ida-Euroopasse ja Baltikumi ei saa Domröse sõnul loomulikult paigutada raskerelvastust, nagu tankid või haubitsad. See nõuaks spetsiaalseid tingimusi. Sellel on aga mõtet ainult siis, kui lääneliitlastel on piisavalt relvastust ja seda on üle, et sinna ladustada. Reeglina see Saksa kindrali sõnul nii ei ole. Uutesse NATO tugipunktidesse tuleks aga Domröse sõnul ladustada sellist materjali, nagu laskemoon, vesi, toit, meditsiinitarbed ja kergerelvastus.
„NATO peaks enne raskerelvade Ida-Euroopasse paigutamist alustama Balti riikide ja idaliitlaste järjekindla varustamisofensiiviga. Me peaksime varustama oma liitlased moodsate ja löögivõimeliste relvadega, nagu helikopterid, haubitsad, soomustatud õhutõrje raketisüsteemid ja rasked pioneerimasinad, ning seejärel nad välja õpetama. Siis saavad need riigid Vene ohule kiiresti reageerida ja ennast ise kaitsta. NATO on loomulikult alati valmis. Iga riigi jaoks on aga ülim prioriteet suuta ennast kõigepealt ise kaitsta,“ ütles Domröse.
Die Welti märkusele, et nii kalleid relvi ei suuda väikesed riigid endale lubada, vastas Domröse, et suuremad NATO riigid peaksid moodsaid relvi liitlastele Baltikumis ja Ida-Euroopas õiglase hinnaga müüma.
Die Welt küsis Domröselt ka hinnangut Balti riikide armeede seisukorra kohta.
„Baltikumi väed on sisuliselt jalaväe poolest tugevad jõud. Neil puudub aga moodne varustus, et kaitsta ennast edukalt maal, merel ja õhus kõrgtehnoloogilise ohu eest. Nad on aga kõrgelt motiveeritud ja hästi välja õpetatud, nagu ma eelmisel nädalal jälle näha võisin,“ märkis kindral Domröse.
