Kreeka kogu võlakoorem on 320 miljardit eurot. Kreeka pankrotist tuleneva kahju hindamine peab arvesse võtma ka võimalikku nakkusohtu ehk võimalust, et Kreeka pankrott paneb löögi alla ka teised eurotsooni nõrgad riigid. Samuti on oluline see, kui suures ulatuses jätab Kreeka oma võlad maksmata, kirjutas Guardian.
Suurem osa Kreeka võlast ehk 195 miljardit eurot on kas kahepoolsed laenulepingud teiste liikmesriikidega või võlad Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile EFSF. Kahepoolseid laene Kreekale Eesti andnud ei ole, sest neid anti Kreeka kriisi alguses, kui Eesti polnud veel eurotsooni liige.
Küll on Eesti aga EFSFi liige. Briti pank Barclays arvutas välja kõigi eurotsooni riikide maksimaalsed riskid arvestades Euroopa Keskpanga kapitalivõtit, kus Eesti osaluse suuruseks on 0,274 protsenti.
EFSFi kaudu ulatub Eesti risk panga hinnangul 400 miljoni euroni. Ent teised euroala riigid on Kreekale raha laenanud ka Euroopa Keskpanga SMP programmi kaudu. SMP programmi käigus ostis Euroopa Keskpank järelturult riikide võlakirju, sealhulgas suurel hulgal Kreeka omasid. Eesti osa sellest programmist on Eesti Panga andmetel 50 miljonit eurot.
Lisaks sellele on ka eurosüsteemi sisesed võlgnevused. Euroopa Keskpank on laenanud Kreeka pankadele kapitali väljavoolu tõkestamiseks 80 miljardit eurot. Sealt tulevat võimalikku kahju on veel eriti raske ennustada, aga Barclays'i hinnangul võib Eesti osa sellest olla 300 miljonit.
Kokku tulebki Eesti riskiks 800 miljonit eurot ehk neli protsenti Eesti majanduse mahust. Eesti risk Kreeka pankroti korral on meie majanduse mahtu arvestades üks suuremaid, meist suurem risk on vaid Maltal ja Slovakkia. Hispaania risk on Eestiga samal tasemel. Eurotsooni riikide keskmine risk Kreeka pankroti korral on 3,3 protsenti majanduse mahust.
Kreekale on raha laenanud ka välispangad. Siin Eestile olulised riskid puuduvad, sest Eesti pankade laenud Kreekale on olematud ja Rootsi pankade laenud piirduvad 99 miljoni euroga.
Kreekale on raha laenanud ka rahvusvaheline valuutafond IMF, milles ka Eestil on osalus. Fondi käes on umbes 10 protsenti Kreeka laenudest, aga IMF on laenuandjatest alati kõige esimene, kes oma raha tagasi saab, mistõttu sealt Eestile olulist riski ei ole.
Guardian nendib, et lisaks rahalistele riskidele tuleb võimaliku Kreeka pankroti korral arvestada ka Kreeka ühiskonna ebastabiilsuse riski, nakkusohtu eurosüsteemis ja laiemaid geopoliitilisi riske piirkonnas, mis on niigi ebastabiilne.
