"Kui meie ligi poolsada laeva asukohta vahetab, on raske neid mitte märgata. Meile on oluline läbipaistvus ning õppustel olles oleme ka nähtavad, aga ma ei näe, et vastaspoolel oleks samasugused kavatsused. Eks Venemaa lennuki või laeva tekkimine on üsna tavapärane, kui  me näeme Venemaa laeva, siis me oleme signaliseerinud ja neid tervitanud ning kui varemalt nad vastasid, siis enam mitte. See on uus ja teistsugune olukord," kirjeldas 6. laevastiku viitseadmiral James G. Foggo ajakirjanikele USA sõjalaeva San Antonio pardal, mis õppustest osa võttis.

"Varasematel aastatel on meil ikka jälgijaid olnud - kutsume neid saatjateks... kuid jah, varasemalt kui oleme kas tuledega signaliseerinud või lippudega, nüüd nad enam ei vasta. Ehk ka siiasõidul meil oli laiamahuline manööver ning meid saatsid pidevalt kolm laeva, nad ei seganud meie manöövreid, aga nad olid kogu aeg kaasas, olid justkui osa meie formatsioonist. Ning nad on tänase päevani," kirjeldas Briti admiral Tim Lowe, kes küll kinnitas Delfile, et žurnaliste nii kaugele merele õppuste raames ei viida, et nad vabades vetes seiravaid Venemaa laevu näha saaks.

Mõlemad mehed on õppustel Baltops osalenud aastast 1985, seega mäletavad nii külma sõja aegsest olukorda, kui ka vahepealset aega, mil Venemaa oli partner ning püüti koostööd teha. Tänaseks on igasugune koostöö lõppenud.

"Nad osalesid viimati aastal 2012, pärast sündmusi Ukrainas ja Krimmis pole enam koostöö võimalik," kinnitasid mehed. 

Kindralid rääkisid oma eesmärkidest, ning Foggo rõhutas seda, et väga oluline on erinevate maade laevadele kokkumäng: see tundub lihtne ja üheselt mõistetav, ent tegelikkuses on asjad ikka veidi teistmoodi. Ka rõhutab ta seda, et merenduses ei tasu kunagi hüljata vanu nn kindlaid meetodeid, mis töötavad. 

Delfi ajakirjaniku reisi NATO ühisõppustele korraldas ja rahastas USA Eesti saatkond.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena