Riigikohus jättis suurrahapesija Vladimir Tšaštšini kuueaastase karistuse jõusse
Vladimir Tšaštšin ja tema kaaslased tunnistati möödunud aasta 26. juunil Tallinna ringkonnakohtus süüdi kuritegeliku organisatsiooni organiseerimises ja rahapesus kuritegeliku ühendusena.
Tšaštšinile mõisteti karistuseks kuus aastat, neli kuud ja kuus päeva vangistust, aga süüdistatavate kaitsjad esitasid toona ühise kassatsiooni. Riigikohtu kolleegium tühistas tänase otsusega ringkonnakohtu otsuse osaliselt, kuid süüdistatavate karistused sellest ei muutunud.
"Mul on prokurörina hea meel, et Eesti õigussüsteem on läbi kõikide asutuste ja erinevate astmete teinud ära suure töö tõendamaks ja jõudmaks otsuseni, mis kinnitab, et ka kõige peenemad kuritegelikud skeemid saavad paljastatud ja nende organiseerijad ning elluviijad karistatud," kommenteeris riigiprokurör Piret Paukštys.
"Tänapäeval ei ole sellised laiahaardelised ning paljusid erinevaid riike hõlmavad kuritegelikud skeemid enam haruldased ning seetõttu on üha olulisem, et ka õiguskaitseasutused teeksid operatiivselt koostööd. Selle kriminaalasja raames tegi Eesti koostööd USA, Küprose ja Taani õiguskaitseasutustega," märkis Paukštys.
Selles kriminaalasjas ulatub kurjategijatelt konfiskeeritud vara väärtus ligikaudu 17 miljoni euroni, kuna konfiskeerimise tagamiseks on arestitud üle 140 kinnistu, mitmeid luksussõidukeid ja üle 660 000 euro raha.
"Tänane riigikohtu otsus on oluline samm tunnistamaks sellise kuritegeliku "ärimudeli" ebaseaduslikkust. Varasemalt on juba mitmed skeemi osalised USA kohtu poolt süüdi mõistetud ning nad on kohtutes ka ise oma süüd tunnistanud," sõnas Paukštys.
IT-ärimees või küberkurjategija
Süüdistuse kohaselt oli Tšaštšin seotud suurejoonelise ja globaalse operatsiooniga, mille käigus nakatati isegi väidevalat NASA arvuteid. Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) infoturbeekspert Anto Veldre ütles, see oligi see, mis ameeriklased välja vihastas ja nad asja uurima hakkasid.
8. novembril 2011 kulmineerus Eestis juhtum haaranguga Tartus ning Vahi alla võeti kuus kahtlusalust eesotsas Vladimir Tšaštšiniga. Korterid ja kontorid otsiti läbi ja ka mehe ema vahistati.
Kuigi väidetavaid küberkelmusi oli palju, siis kõige tähtsam neist oli pahavara nimega DNS Changer. See sai inimeste arvutitesse nii, et see oli tasuta videoprogrammi sees, mis muutis pärast installeerimist inimese teadmata arvuti võrgusätted. Selle tulemusena arvuti internetiliiklus toimunud enam läbi nende tavaliste internetioperaatorite, kellega kasutajal oli leping sõlmitud, vaid läbi Tšaštšinite end aseatud serverite. See aga omakorda tähendas seda, et nad said kontrolli selle nelja miljoni isiku arvuti internetiliikluse üle. Sealt sai ta kontrollida aga näiteks neile inimestele edastatava reklaamide voogu, mistõttu varastas ta sisuliselt reklaamiandjatelt.
Kaitse väitel oli aga Tšaštšin innovatiivne IT-ärimees ja DNS Changer mitte viirus, vaid hoopis nutikas teenus, millega inimesed ise ilma lepingut läbi lugemata "yes"-klahvile vajutades nõustusid.
Koostööd tehti FBI ja NASAga
Politsei- ja piirivalveameti, riigiprokuratuuri, Eesti kohtuekspertiisi instituudi, FBI, NASA ja Ameerika Ühendriikide prokuratuuri koostööna peeti 8. novembril 2011 kinni kuus meest ja üks naine, keda kahtlustati ulatuslikus arvutikelmuses ja rahapesus. Nende kuritegude uurimiseks tegid Eesti ja Ameerika Ühendriikide õiguskaitseasutused pikka aega koostööd.
Riigiprokuratuur esitas viiele inimesele ja nende kontrolli all olnud viiele ettevõttele süüdistuse kuritegeliku grupeeringuna läbiviidud ulatuslikus rahapesus. Süüdistuse kohaselt suunas grupeering arvutikasutajad pahavara kasutades reklaamlehtedele, mille tulemusena said süüdistatavad internetireklaami vahendusfirmadelt tasu.
Süüdistuse kohaselt organiseeris Vladimir (31) 2006. aastast kuni 2011. aasta novembrini DNS Changer-nimelise pahavara väljatöötamist, levitamist ja haldamist, mille abil nakatati vähemalt neli miljonit arvutit umbes sajas erinevas riigis. Pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite internetiseadeid, et suunata kasutajaid määratud lehtedele ja aadressidele või takistada teatud veebilehtede külastamist.
Samuti oli pahavaraga võimalik asendada veebilehtede sisu, sh reklaame ja linke. Kontrollides sel viisil nakatatud arvutite internetiliiklust, oli pahavara haldajatel võimalik suunata arvutite kasutajaid klikkima määratud reklaame, mille eest saadi tasu internetireklaami vahendamisega tegelevatelt äriühingutelt.
Kuritegude toimepanemise tulemusena saadi internetireklaami vahendajatelt vara vähemalt 21,9 miljonit USA dollarit ja 234 000 eurot.
Kriminaalasja raames on konfiskeerimise tagamiseks arestitud 143 kinnistut, kuus sõidukit ning umbes 660 000 eurot.
Süüdistus nii Eestis kui ka USAs
Eesti kriminaalmenetluse raames esitas riigiprokuratuur Vladimirile süüdistuse kuritegeliku ühenduse loomises ning rahapesus, mille on toime pannud kuritegelik ühendus suures ulatuses ja vähemalt teist korda. Timurit, Dmitrit, Konstantini ja Valentinat süüdistati kuritegelikku ühendusse kuulumises ning rahapesus suures ulatuses. Süüdistus esitati ka viiele juriidilisele isikule, mille kaudu on süüdistatavad juhatuse liikmena tehinguid teinud.
Ameerika Ühendriikide kriminaalmenetluse raames on süüdistus esitatud Vladrimirile, Timurile, Valerile, Dmitrile, Antonile, Konstantinile ja Andreile seoses vandenõuga arvutisse sissetungimiseks, internetipettusega, tahtliku juurdepääsuga kaitstud arvutisse pettuse eesmärgil ja tahtliku informatsiooni edastamisega kaitstud arvutist. Lisaks on Vladimirile esitatud süüdistus rahapesus ja tahtlikus kaasosaluses rahalistes tehingutes, mille tulemusena soetati vara internetipettuse ja volitamata arvutisse sissetungiga.
Ulatuslik rahapesu
Riigikohtu otsuses öeldakse, et vestlustest nähtub, et tegelikult ülekannete aluseks olevaid tehinguid ei toimunud. Peamine eesmärk oli täita n-ö formaalsused, et ülekanded näiksid raamatupidamislikult põhjendatud ega ärataks pankade ja riigiasutuste tähelepanu.
Riigikohtu kolleegium nõustus ringkonnakohtuga, et olukorras, kus tehingute ja ülekannete sisu määrati ilmselgelt suvaliselt, oli tehingute eesmärk peamiselt vara päritolu varjata. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et välisriikides ja Eestis asuvate äriühingute vahel olnuks reaalseid majandussuhteid, mis oleks seotud nende firmade tegevusaladega, s.t et ülekannete tegemine olnuks vajalik ettevõtluseks.
Kohtute tuvastatust ilmnes, et süüdistatavad pesid raha tahtlikult: nad teadsid, et teevad rahaga erinevaid tehinguid eesmärgiga varjata raha päritolu.
Eelnevat kokku võttes leidis kolleegium, et Valentina Tšaštšina, Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov ja Konstantin Poltev on tunnistatud õigesti süüdi rahapesus kuritegeliku ühenduse poolt. Tamme Arendus OÜ, Credit Union OÜ, Infradata OÜ ja IT Consulting OÜ on korrektselt tunnistatud süüdi rahapesus kuritegeliku ühendusena ning Novatech OÜ rahapesule kaasaaitamises.
Hoolimata sellest, et Valentina Tšaštšina, Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorovi ja Konstantin Poltevi kõrval täitis sama paragrahvi koosseisu ka Vladimir Tšaštšin, ei saa teda selle sätte järgi süüdi tunnistada, sest ta on õigesti tunnistatud süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises.
Aastateks vangi
Möödunud aastal mõisteti Dmitri Jegorov, Konstantin Poltev ja Novatech OÜ ringkonnakohtus süüdi kui kuriteole kaasaaitajad. Vladimir Tšaštšin mõisteti süüdi ka kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja juhtimises. Ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Vladimir Tšaštšinile 6 aastat 4 kuud ja 6 päeva vangistust.
Valentina Tšaštšinale mõisteti 3 aastat 10 kuud vangistust, Timur Gerassimenkole 1 aasta 10 kuud ja 9 päeva, Dmitri Jegorovile 1 aasta ja 8 päeva, Konstantin Poltevile 2 aastat ja 8 päeva vangistust.
Tamme Arendus OÜ-le mõisteti rahaliseks karistuseks 100 000 eurot, Credit Union OÜ-le 60 000 eurot, Infradata OÜ-le 40 000 eurot, IT Consulting OÜ-le 20 000 eurot ja Novatech OÜ-le 20 000 eurot. Samuti konfiskeeriti süüdimõistetutelt kuritegelikul teel saadud vara.
