Lugeja: Jaak Joalast ja "Teisikutest"

Öeldakse, et lapseea armumine on tavaliselt kõige ilusam, puutumatum ja siiram tunne. Selline tunne valdas mind iga kord, kui Eesti Televisoonis näidati muusikalist komöödiafilmi "Teisikud".

Esmakordselt 1982. aastal vaatajateni jõudnud linateos jutustas loo kuulsast rallisõitjast Mati Uibost (Jaak Joala) ja lauljast Toomas Aringust (Jaak Joala), keda noor ajakirjanik Tiina Salum (Merle Talvik) pidas juhuslikult välise sarnasuse tõttu üheks ja samaks inimeseks. Said alguse juhtumised, mis tekitasid parasjagu segadust, kuid ometi lõppes kõik õnnelikult.

Minu meelest oli ansambel Radari valik sellesse filmi lausa suurepärane ning Jaak Joala kaksikroll üks parimaid osatäitmisi. Tema muusika kõnetas alati. Need laulud puudutasid tihti nii Jaaku ennast kui ka tema kuulajaid. Joala erilist häält armastati ja hinnati – see oli midagi suurt, mida ei saanud tolleaegses Nõukogude Liidus tähelepanuta jätta. Olen siiani tema muusika andunud armastaja. Teist sellist muusikut, nagu oli seda Jaak Joala, on raske leida.

Alati, kui "Teisikud" telekast tuleb, siis jätan kavast meelde, mis kell film algab, ja lülitan õigel ajal sinna kanalile. Selle linateose fenomeni ei mõista ma tegelikult siiani. Nagu ka Joala fenomeni peaosatäitjana. Kas asi on muusikas, heas näitlejatöös või milleski, mis esmapilgul silma ei torkagi?

Aitäh, Jaak Joala, et kinkisid oma rahvale nii palju kordumatult kaunist muusikat!