Perearsti nõuandetelefoni juht: me pole enam nõus häirekeskuse kriitilisi kõnesid vastu võtma
"Olukord sai alguse 2014. aasta sügisel, kui suulisel nõusolekul olime ajutiselt valmis vastu võtma häirekeskuse kriitilised kõned, mida häirekeskuse enda arst/õde ei suuda teenindada hõivatuse tõttu," sõnas Normet.
Ta märkis, et enne perearsti nõuandetelefoni kaasamist oli häirekeskusel pilootprojekt Põhja-Eesti regionaalhaiglaga, kus EMO arstid sarnaseid kõnesid teenindasid, kuid PERH loobus projektist, kuna töötajad pidasid telefoni teel elustamise ja muu kriitilise juhendamist väga raskeks.
Normeti sõnul on praeguseks olukord väljunud nende jaoks kontrolli alt. 1220 saab kuus ligikaudu 60-70 häirekeskuselt suunatud kriitilist kõnet, kuid nõuandeliini töötajad ei ole valmis neid enam teenindama, see on väga stressirohke ja töötajatel puudub vajalik väljaõpe.
"Samuti ei ole meil tehnilist valmidust, me ei näe ega tea kiirabi asukohta, ei tea õnnetuse/kannatanu asukohta jne. Lisaks on kõned väga pikad, kohati 15-20 minutit," sõnas Normet, kelle sõnul on haigekassa lepingu järgi kõne keskmine pikkus kolm minutit. Nii kannatab tema kinnitusel ka nende endi teenus nõustada perearsti tasemel kõnesid, kuna liinid on pikalt kinni.
Normet märkis, et probleemiga on kaks korda käidud terviseametis: 7. aprillil ja 28. mail, kuid seni ei ole mingit lahendust leitud ja tema sõnul pole ka probleemi lahendamiseks ühtegi sammu astutud.
Häirekeskuses on korraga tööl üks arst või õde
"Probleemi põhjus on see, et häirekeskuses on korraga tööl/valves terve Eesti peale üks arst või õde, kes ei suuda kõiki kõnesid vastu võtta ja teenindada. Päästekorraldaja vastab kõnele, saadab välja kiirabi ning suunab elustamise või kriitilise olukorra kõne meile, perearsti nõuandetelefonile, nõustamiseks, kuni kiirabi saabub," selgitas Normet.
Normeti sõnul tuleb muuta häirekeskuse määruseid, mis muudaksid vajalike tervishoiutöötajate olemasolu, suunata kriitilised kõned väljakutsele sõitnud kiirabisse või leida lisarahastus, et perearsti nõuandeliin looks lisaliini ning tagaks töötajate ja tehnilise valmisoleku.
Nõuandeliin ei ole enam nõus häirekeskuse kriitilisi kõnesid vastu võtma alates augustist. "Selleks ajaks on vaja leida lahendus, et kannatanud ei jääks abita/nõustamiseta kiirabi saabumiseni," lisas Normet.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik ütles Delfile, et veel ei ole otsustatud, mida olukorra lahendamiseks tehakse, kuid ilmselt arutatakse teemat enne otsuse langetamist ka osapooltega.
