Venemaa peaprokuratuur hakkab vaagima Balti riikide iseseisvuse tunnustamise seaduslikkust
Venemaa peaprokuratuur alustas kahe riigiduuma saadiku järelepärimise palvel täna menetlust, et kontrollida, kas Baltimaade, Eesti, Läti ja Leedu, iseseisvumise tunnustamine NSVL Riiginõukogu poolt aastal 1991 oli seaduslik.
Interfax kirjutab, toetudes prokuratuuri allikale, et uurimist on alustatud ja tõenäoliselt kuulutab prokuratuur Baltimaade iseseisvuse tunnustamise ebaseaduslikuks.
Vene peaprokuratuur vaagis alles mõne nädala eest Krimmi loovutamist Nõukogude Liidu poolt ja andis teada, et nende hinnangul oli 1954. aastal tehtud otsus anda Krimm Nõukogude Ukraina koosseisu seadusega mitte vastavuses.
Prokuratuuri allika hinnangul langetatakse sarnane otsus üsna tõenäoliselt ka selles küsimuses.
Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus ütles teemat kommenteerides, et "on mõistetamatu, miks Venemaa peaprokuratuur raiskaks oma aega ja vahendeid sellisele õiguslikult absurdsele küsimusele.“
Venemaa peaprokuratuur alustas uurimist pärast seda, kui riigiduuma valitsuserakonna Ühtne Venemaa liikmed Jevgeni Fjodorov ja Anton Romanov saatsid Venemaa peaprokurörile Juri Tšaikale kirja, milles palusid hinnata, kas Nõukogude Liidu riiginõukogu loomine ja sellest tulenev Baltimaade iseseisvuse tunnustamine oli legitiimne.
Rahvasaadikute sõnul oli see põhiseadusevastane võimuorgan, mis võttis vastu rea otsuseid, mis tekitasid tohutut kahju riigi suveräänsusele, julgeolekule ja kaitsevõimele.
RIA Novosti valduses oleva dokumendi järgi moodustati 1991. aastal ilma kindlaks määratud korras vajalike muudatuste tegemiseta Nõukogude Liidu põhiseadusesse uus, tol hetkel kehtinud seaduses mitte ette nähtud, seega põhiseadusevastane riigivõimuorgan – Nõukogude Liidu riiginõukogu.
„Nõukogude Liidu riiginõukogu otsused nr GS-1 (Leedu iseseisvuse tunnustamine), GS-2 (Läti iseseisvuse tunnustamine) ja GS-3 (Eesti iseseisvuse tunnustamine) kinnitasid märkimisväärse osa strateegiliselt tähtsa territooriumi eraldamise Nõukogude Liidust, meresadamate ja akvatooriumi kaotuse, viisid riigi ühtse kaitseruumi lagunemiseni ja majanduslike sidemete rikkumiseni Balti vabariikidega,“ kirjutavad Fjodorov ja Romanov.
Loetletud kriminaalsed teod on riigiduuma liikmete hinnangul eriti ohtlikud riiklikud kuriteod ja need tuleb kvalifitseerida kodumaa reetmiseks ehk Nõukogude Liidu kodaniku teadlikult tekitatud kahjuks Nõukogude Liidu suveräänsusele, territoriaalsele puutumatusele või riiklikule julgeolekule ja kaitsevõimele.
Fjodorovi ja Romanovi sõnul sellised kuriteod ei aegu, mistõttu nad paluvad anda juriidiline hinnang 1991. aasta seaduse sätetele, mis reguleerivad Nõukogude Liidu riiginõukogu õiguslikku staatust ning selle loomise ja tegevuse legitiimsust.
Eesti riik määratleb oma iseseisvust õiguslikust järjepidevusest lähtudes, mis tähendab, et 1991. aastal taastati 24. veebruaril 1918. aastal välja kuulutatud ja 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt okupeeritud riik.
Mingeid juriidilisi tagajärgi prokuratuuri hinnang kaasa ei too.
